1132 Andres Noormägi

1132 Andres Noormägi

Endine maavanem ja Narva-Jõesuu linnapea

Ida-Virumaa


Andres Noormägi: Maailmavaadete rohkusest ühe partei võimu all olevas maakonnas

Andres Noormägi on põline ida-virumaalane. Ta leiab,  et tema saatus on olnud olla teistele eeskujuks. „Olen olnud suuremate või väiksemate organisatsioonide juhiks. Olen teinud palju nii Narva-Jõesuus, kus olin seitse aastat linnapea, kui Ida-Virumaa tuleviku jaoks maavanemana ning tahan oma esivanemate maad edaspidigi üha paremaks muuta,” räägib mees.

Taas ristteel

Noormägi on pärit Ida-Viru õpetajate dünastiast ning see on teda mõjutanud. „Elasin lapsena paigas kus polnud isegi eesti lasteaeda, tänu sellele õppisin alguses ära vene keele ja seepärast saan väga hästi aru ka kohalikust vene keelest. Koolis käisin juba kohas, mis tegelikult vastab eeposejärgsele loole: „Kuni õnne kohendusel, jumalikul juhatusel, kotkas kõrge kalju peale, viskas mehe Viru randa”. “Ehk seal, kus on meie rahvuse läte. Täiskasvanuna olen palju rännanud Soome lahe teisel kaldal. Oma naabrite tajumine annab võimaluse näha üldist pilti. Olen eestlane aga siin on ka venelased ja soomlased. Meie heaolu sõltub meist kõigist ja võimest teha koostööd,” räägib Noormägi.

Noormägi teab, et paremat süsteemi kui demokraatia, paraku leiutatud pole. „Vaidluses peab selguma tõde. Aga kui vaatad, et meie riiki juhivad lüpsjad siis nad ainult lüpsavad, sest ega nad muud ju ei oska. Kui õpetajad, siis ainult õpetavad. Näitlejad teevad teatrit. Professionaalse juhina näen, et riigi juhtimise juures on väga vähe inimesi, kes näevad laia pilti, seavad õigesti ühiskonna prioriteedid ja on tõelised strateegid.”

Valimiste lähenedes on Noormägi pessimistlik.

„Oleme riigina jõudmas tupikusse. Maksud kägistavad inimest ja riigijuhid ei taju enam rahva tegelikku elu. Samuti pole meil aastaid olnud õiget narratiivi – kuhu me läheme järgneva 50 aastaga.”

Eurorahade lõppemisega on meie ees karmid valikud ning laristamisega on lõpp. Ida-Virumaal on veel see probleem, et siit valitud saadikute näol ei ole Riigikogus senini tugevat ühtset meeskonnatööd maakonna huvides nagu on teistel maakondadel,” leiab Noormägi.

Vaid konkurents viib edasi

Andres arvab, et Ida-Virumaal on olukord veel keeruline seetõttu, et siin puudub debatt poliitiliste maailmavaadete vahel.

„Võimul on ainult üks erakond ja see ei ole hea. Meil ei tasu selle veendumiseks kaugele sõita, vaadakem või lähinaabreid, kel läheb paremini, sest näiteks Lääne-Virumaal on poliitiline konkurents. Ka peetakse meid Ida-Virus sageli mingiteks natsionalistideks ning isegi mitte-eestlaste ohustajateks,” räägib Noormägi ja leiab, et Isamaa mõtet tuleks paremini selgitada, et sellist eksiarvamust kummutada.

Mõnikord võib Ida-Virumaal tunduda, et oled surutud seljaga vastu seina. Küll on aga asju, millest ei saa kuidagi taganeda ja need on kirjas ka Põhiseaduse preambulis: „…rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama Eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade.”

Idavirulased saavad aru, et see, mis Pärnus või Tartus – Viljandist rääkimata – tundub nii kaitstud, et kellelgi ei teki kahtlustki, ei tarvitse Kirde-Eestis nii kindel olla.

„Sama on ka maakonna majanduses. Maa soola, iseseisvuse alustala – väike- ja keskmine ettevõtlus – on olematu. Selle toetamine on maakonna tervise mõttes prioriteetne,” ütleb staažikas juht.