Artur Põld: „Nii nagu räägid, nii ka ela! Nii nagu elad, nii ka räägi!”
Eesti metodistliku kiriku Jõhvi koguduse pastor Artur Põld elab kiiret elu ja seda ka
suveajal. Lastelaagris järgneb üks vahetus teisele ning tegusa mehe tööpäevas
on raske pooletunnist vestluspausigi leida.
Nõrgemate eest väljas
Nii kaua, kui on kestnud taastatud Eesti riik, on Põld olnud pühendunud kirikutööle. Siin
pole jutt pelgalt teenistustest ja palvetest, vaid väga praktilisest tegevusest, et aidata neid,
kelle elu on muutunud nii raskeks, et ise enam hakkama ei saada.
Jõhvis juhatab Artur Põld puuetega laste päevahoidu. Nii saab lapsevanem, kelle laps on
tulnud siia maailma erivajadusega, minna tööle ja teenida perele elamisraha, teades samal
ajal, et tema laps on turvalises kohas ja arendavas keskkonnas. Päevahoid on paindlik
ning laste, vanemate ja koolieelsete haridusasutuste vajadusi arvestav – näiteks on
võimalik korraldada hüperaktiivse lapse nädalakava selliselt, et laps käib kolmel päeval
lasteaias aga kahel rahulikumas päevahoius.
Personali hulk puuetega laste päevahoius on muljetavaldav. Praegu on 16 lapse kohta tööl
30 inimest ning lapsed saavad nii head abi kui vähegi pakkuda suudetakse.
„On hea tunne küll kui laps saab tänu teraapiale ja tööle hakata näiteks oma käsi
kasutama,” märgib Artur Põld.
Töö erivajadustega lastega on Jõhvis rahvusvahelise mõõtmega. Siinsed töötajad käivad
õppimas Oklahoma ühes sarnases päevahoius ning ameeriklased käivad Jõhvis
vabatahtlikkuse alusel praktikal.
Kuni inimene hingab…
Artur Põld on rajanud kaks supikööki, üks tegutseb Jõhvis, teine Sillamäel. Inimesi, kes
seda vajavad, on palju ja nad on erinevad. On eakaid, kel täiskasvanud lapsi toetades
pensionist söögirahagi järele ei jää. On neid, kes on kaotanud töö, sissetuleku ja lootuse.
Ja ka neid, kes selliste kaotuste järel on libisenud alkoholi- või narkosõltuvusse.
Lisaks sooja toidu pakkumisele on supiköökidel veel üks suur missioon – just sealt võib
alata teekond rehabilitatsiooni poole.
„Kuni inimene veel hingab, on tal võimalus oma elu parandada. Teda saab aidata – ka siis, kui
tegu on alkohooliku või narkosõltlasega. Kunagi ei tasu lootust kaotada ja inimest maha
matta,” selgitab Artur Põld. Elu on tema veendumusi kinnitanud – palju on neid, kes on
saanud abi ning nii mõnigi neist on tulnud oma aitajale appi, toeks teistele, kes praegu abi
vajavad.
Tähelepanu alt pole välja jäänud ka vanemateta lapsed. Lastelaagri üks vahetus
reserveeriti Kohtla-Nõmme lastekodulastele, kes said veeta mõnusa puhkuse maalilises
mererannas.
Hiljuti omandas metodisti kirik vana maja Sirgalas, et rajada sinna sotsiaalsed elukohad.
„Tahame rajada sinna kodu neile, kes tunnevad end ühiskonna poolt tõrjutuna,” selgitab
koguduse juht oma tööd.
Unistuste täitumine
Miks valis Artur Põld just vaimuliku tee? Mees meenutab, et selle põhjuseks oli murranguline
aeg kui nõukogude impeerium küllalt lühikese perioodi jooksul kokku varises. „Siis
tundsingi, et tahan end siduda riigiga, mis jääb kindlalt püsima – jumalariigiga,” räägib ta.
Nii, nagu on püsima jäänud jumalariik Arturi hinges, on jäänud mees oma perega püsima
Eestimaale. Tõsi küll, neilsamadel eelmise sajandi üheksakümnendatel oli põhjalikult
kaalumisel ka teine valik – tema abikaasa on soomlanna ning pere vaagis,
kumma päritoluriik enestele elukohaks valida.
Eesti võitis. Võitis ka Ida-Virumaa. Tagasi vaadates võib öelda, et võitis ka abielu, sest
koos on oldud juba üle 40 aasta.
Artur Põld jagab oma uhkust – tema kolm last on kõik omandanud korraliku hariduse ning
tulnud tööle Jõhvi. „See oli üks mu unistusi ja see on täitunud. Nüüd on mul uus unistus.
Ma loodan, et meie kodukant on nii hea koht elamiseks, et siia tahaksid tulevikus kodu
luua ka minu lapselapsed.”
Lisaks oma lastele on Artur Põllu jaoks tähtsad ka kõik teised lapsed ja noored ning mees
jagab oma rõõmu selle üle, et paljud tema 90-ndate aastate leerilapsed on praegu juba
heategijate ridades.
Plaanid Jõhvi heaks
Kohalikel teemadel on Artur Põllul kaks olulist prioriteeti – sotsiaaltöö ning Jõhvi kalmistu
korda tegemine. „Jõhvi vanal kalmistuosal tahame kenasti korda teha kabeli. Uue kalmistu aga soovime kujundada kauniks ja hoolitsetud pargiks, kus ka sügisel või kevadel matuseid korraldades
ei peaks leinajad poris seisma, et haudu ei peaks käsitsi kaevama ning et kirstu saaks
ilusasti ja väärikalt matusele tuua ka siis, kui lahkunust kandjaid maha ei jäänud,” arutleb
ta.
„Minu põhimõtted on kristlikud. Usun, et inimesed suudavad teha koostööd ning leida
ühiseid ideid, selle asemel, et vastanduda ja üksteise tegevustest vigu otsida,” arutleb ta.
Samast vaimust on kantud ka tema tunnuslause valimistel: „Nii nagu räägid, nii ka ela! Nii nagu elad, nii ka räägi!”