1167 Merle Jääger

1167 Merle Jääger

näitleja

Võru-, Valga- ja Põlvamaa


Artikkel

Poliitikas on tänaseks niii, et kui keegi midagi “poliitiliselt ebakorrektset” ütleb, siis kiputakse teda materdama, poliitikul nagu ei sobi nõnda. Samal ajal vaatavad kõik, et poliitika on kujunemas kohutavalt igavaks, isegi Riigikogu saal on rohkem magala kui debati koht ja ideoloogiline lahingutander. 90-ndatel polnud see nõnda – sõnal, teol ja tähendusel oli toona suurem kaal kui poliittehnoloogial. Ka poliitikute koosseis oli teistsugune, kutselisi poliitikuid polnud veel tekkinud ja Toompeal domineerisid kultuurirahvas ning mitmete teiste elualade esindajad.

Õnneks tundub viimasel ajal, et värvikama poliitika aeg on tagasi tulemas. Võta või seesama valimisnimekiri. Merca kandideerib Riigikokku. Küsid Mercalt, miks ta kandideerib? “Aga miks ka mitte,” kõlab vastus. “Mart (Laar) saatis mulle juba sõnumi – tere tulemast, kadunud tütar. Pole ma midagi kadunud, see kui ma vahepeal hõimlastel külas käin (Merca kandideeris Vabaerakonna nimekirjas) ei tähenda, et ma ära kaon,” ei ole ta päris lõpuni tõsine aga samas on ka.

Teemad, mis tekitavad tunde, et kandideerida on vaja, on tõsised. Me kõik maksame oma palgalt iga kuu raha Haigekassasse ja eks meid ravitakse ka. Ent ports hädasid, olgu need siis hambamured või mõned teised, ei ole Haigekassa poolt kaetud. Inimeste terviseprobleemid ei käi Haigekassa eelistuste ja hinnakirjade järgi. “Oleks neetult õiglane kui mingi osa Haigekassa maksust, mis inimene maksab, oleks nimeliselt seotud inimesega,” Merca on veendunud terviseosaku, isikliku tervisekonto või nimetame siis seda kuidas tahes, toetaja. Omavastutus, võimalus oma tervist paremini hoida ja teha oma valikud Haigekassasse makstud raha kasutamisel, on teema, mis järgmises Riigikogus tulipunkti tõuseb.

Laod mõttes Merca elu kaartidena lauale ja vaatad, mis seal seisab. Tallinnas sündinud, ema poolt seto, pere kodutalu jäi okupatsiooni järel teisele poole piiri. Setomaa Küllätüva küla taluperenaine, kes asunud end Tartust aina enam emapoolse suguvõsa kodukanti tagasi kolima. Kaitseliitlane, aga ka sõdur, kes on teeninud kutselise Eesti armees. Tankitõrje granaadiheituri abi. Luuletaja ja näitleja, kes sujuvalt võib eesti keelelt seto keelele üle minna. Ilmaasjata ei mänginud just tema Taarkat. Mitte vaid keel pole oluline, Mercas on sotsiaalset närvi, ilma milleta ei kujutaks ette ka setode kadunud laulikut.

Vaatad Mercale otsa ja saad aru, et nalja võib ta teha, laval rolle luua ja luuletusi ka kirjutada aga see kogemustepagas, millega ta siin ilmas asju ajab, on tõsisem kui partei leival kasvanud poliitikul. Seda häda ka pole, et kui tagasi ei valita on elu läbi.

Mõned loosungid käivad Mercale pinda: “”Noored-maale-noored-maale”, aga noh, kuidagi peaks riik monopolidele aru pähe panema või soodustusi tegema neile inimestele, kes tahavad maale minna. Me nägime kaks aastat vaeva, et Kõrgusaaro tallu taastada elekter.”

Merca Setomaa talu Küllätüva külas on tema õnn ja valu. Talus polnud voolu, kaks aastat sõdis ja lõpuks sai voolu neli korda soodsamalt kui esialgne kirves, mille Elektrilevi lauda lõi. Ega kõik ei olegi halvasti: “Tänu hajaasustuse programmile saime kaevu kiiremini kui elektri,” tõdeb ta ja tõdeb, et kogemus on ikka väärt: “Helistatakse ja küsitakse, et kas võib anda telefoninumbri inimesele, kel on elektriprobleemid.” Tõsi on, et mõnigi maale kolimine jääb paraku selliste probleemide tõttu ära ja mõnigi talu kaob selle tõttu maamunalt igaveseks.

“Millist loosungit ma veel ei poolda, “loome maale uusi töökohti”, see ei ole riigi asi. Pooldan loosungit “soodustan uute töökohtade teket”,” selgitab ta ja lisab: “Ehe näide, tehti Koidula piiripunkt ja jaam, kakssada töökohta lubati, nüüd on näputäis – valvur, koristaja, veel mõned …”

Soodustada on muidugi keerulisem kui uue lollilt rajatud tühjaks jääva hoone avamisel linti läbi lõigata. Olgu see ettevõtlus või sotsiaaltoetused, Merca ei näe riiki mitte sekkujana, kes puistab raha, vaid pakub lahendusi seal, kus neid on vaja.

“Mõte oleks selles, et paljulapseline perekond, riik maksab toetusi aga tegelikult võiks aidata laiemalt vaadata. Inimeste rahajuhtimise võime on erinev. Probleemid on erinevad,” tõdeb Merca. Tõepoolest, kellel katkine pesumasin, kellel kütusehind, kellel läbipääsmatuks muutunud külatee.

Hoolimata kandideerimisest läheb teatris elu edasi: Vanemuises on töös Bertolt Brechti “Kaukaasia kriidiring”, suvel Värskas Ott Kiluski uus lavastus ja Põlvamaal publiku tungival nõudmisel “Viimsepäävä läüge”. See on Merle Jäägeri oma lavastus, milles kutselised näitlejad ühes harrastusnäitlejatega räägivad loo elust maal – külast Võrumaal Läti piiri ääres, kust inglise poissmehed viivad ära naised ja mille taha Läti poolele ehitatakse uus ja odav alkoholipood. Poliitikat ei tehta vaid Riigikogust. Vajadusel, ja Mercal on see vajadus, räägib ta olulisest ka teatrivahenditega.