1166 Priit Sibul

1166 Priit Sibul

Riigikogu liige, Isamaa peasekretär

Võru-, Valga- ja Põlvamaa


Info

Viimased aastad on Priit olnud Isamaa erakonna pea­sekretär. See ei ole olnud lihtne aeg. Kui Margus Tsahkna erakonna teelt ajas, ise putku pani ja Helir-Valdor Seeder esimehena Isamaad taas õigele rajale juhtima hakkas, kutsus Helir just Priidu erakonna peasekretäriks.

Priit on nelja lapse isa, pärit Valgast, elanud ka Põlvas. Tema kodutalu asub Sangaste ja Otepää vahel Risttee külas Võru­maa piiril. Mees, kes on maailmavaatelt konservatiiv. Just selline eluterve mees, kes ei näe Eestit mitte Tallinna või Brüsseli salongist, kus kõlisevad šampanjaklaasid, vaid ikka sealt, kust eestlased tegelikult pärit on – maalt.

Priidu lõõgastus on maatöö, viimasel ajal küll paraku tules kannatada saanud talus ajutise elamise loomine.

Priidu soovid on lihtsad. Suure pere isana loodab ta, et neid peresid, kus lasterohkusest rõõmu tuntakse, on tulevikus rohkem. Üksnes nii saavadki Eesti ja eestlased kesta.

See kõik on võimalik aga vaid siis, kui inimesed suudavad üksteist hoida, kui pered ei lähe lahku, kui perekond ei ole tinglik. Niisuguste pereväärtuste eest Priit just seisabki.

Kagu-Eesti juurtega poliitikuna teab ta ka, et elujärjega ongi tõsiseimad mured just siin, Tallinnast kõige kaugemas kandis. Kui siin õnnestub leida lahendusi, siis toimivad need ka ülejäänud Eestis.

Artikkel

Priit Sibul

Risttee küla mees, Isamaa peasekretär

Priit vaatab tulekahjus kannatada saanud kodumaja. Pole just rõõmus vaatepilt: “Ei jõudnud selle suvega kuhugi taastamisega, kindlustus küll katab olulise osa kulust aga ega see tähenda, et omal vaeva näha ei tuleks. Tuli ajutine elamine aita sättida,“ tõdeb Priit. Riigikogu töö ja peasekretäriks olemine võtab kogu energia? “Ma loodan, et Eestile on sellest kasu,” mõtiskleb Priit ja lisab: “Et Helir on erakonna esimees ja mina olen peasekretär, tähendab, et Isamaas on suur kaal inimestel, kes on pärit väljastpoolt Tallinna ja kannavad endas sellist maalähedast konservatiivset maailmavaadet. Nõnda ei näe Isamaa maapiirkondi pelgalt mugava linnaelu doonoritena ja see on oluline. Maja taastamine kannatab veel natuke.” Isamaa poliitika on muutunud võrreldes selle ajaga kui erakonda juhtis salaliberaal, kahenäoline Margus Tsahkna, ent vahepeal tuppa tassitud pori väljaviskamine võtab aega.

Nelja lapse isa Priit ja tema kallis kaasa Heidi teavad, et pere on oluline ja sellest algab kõik. Niisiis perepoliitika. Selle Riigikogu koosseisu üks olulistest saavutustest on paljulapseliste perede toetus. Isamaa oluline saavutus? “Kindlasti oluline saavutus aga mitte ainult Isamaa. Rahvastikupoliitikaga on nõnda, et kui see ühe erakonna teemaks muutub, ei saavuta me midagi. Teised peavad kaasa tulema,” on Priit veendunud. Tõsi see on, kui Isamaa üks eelkäijatest, Res Publica, tuli lagedale praeguseks nõnda loomuliku vanemapuhkuse ideega, oli sellelgi rakendumiseks oluline teiste toetus. Reformierakond eksponeerib seda siiani oma ideena, Priit muigab: “Kui Reformierakond võtab omaks mõne konservatiivse idee siis on see ju hästi. Meil on neid veel palju pakkuda. Samamoodi läks ju kaitseteenistuse kaotamisega, ühel hetkel reformikad loobusid kaitseväe hävitamise ja palgaarmeele ülemineku mõttest. Hea valik. Aastaid tuli selgitada, et kaitseväge ei tohi hävitada.”

Aga rahvastikupoliitika, mis edasi? “Edasi tuleb täiendav tulumaksuvabastus iga lapse pealt, see on meie valimislubadus. Me ei saa vaid sotsiaaltoetuste ja tasuta teenuste toel lapsi nö juurde osta. Eesmärgiks peab olema enesega hakkama saav pere ja seda tuleb mitmeti toetada,” märgib Priit. Mõtleb ja lisab: “Liigume samm-sammu haaval, katsudes võimalikult pikalt astuda. Paljulapseliste perede toetus tõi sündivuse suurenemise ja kolmandate laste osakaal kõigist sündidest tõusis. Edasi on küsimus ka, millal sünnib esimene laps?”

Eelnevast jutust jäi kõrvu kaitsepoliitikat puudutav torge Reformierakonna suunal. Kas tõesti on Pevkurid-Rosimannused Eesti kaitsepoliitka vaenlased? “Naiivsus on vaenlane, seda jagub igasse erakonda, EKRE kuuleb, et Isamaa kaalub kaitsekulutuste tõstmist 2,5%-ni SKP-st ja lubab 2,6-te. Sisu on ju olulisem. Sotsid nõustuvad kaitsepoliitika olulisusega aga siin Kagu-Eestis torpedeerivad Kaitseväe harjutusväljakut ja Kaitseväega seotud töökohti. See ei ole mõistlik,” on Priit pahane. Eks ta teab, mis räägib, ise kaitseliitlane. “Oota nüüd selle Kaitseliiduga,” katkestab Priit mõttekäigu: “Malevavahetus Põlvast kodutalule lähemale on mul poolele teele jäänud. Kaitseliit peaks olema ju see organisatsioon, kus omakandi mehed suudavad kiirelt kokku tulla ja tegusad olla. Kaitseliidu tugevdamine on see, millele kaitsepoliitikas tähelepanu tuleb pöörata.”

Tuletame Priidule meelde, et ta oli üks neist, kes tselluloositehasele pidurit tõmbas. Priit nõustub: “Oli jah. See oleks tähendanud Kagu-Eestile kaotatud töökohti mitmetes praegu hästi toimivates puidutööstusettevõtetes ja küttehinna tõusu neis majapidamistes ja asulates, kus hakkepuiduga köetakse. Ma ei ole otseselt tselluloositehase vastu – kui keskkonnariskid oleks maandatud ja muud majanduspoliitilised riskid ning valikud kaardistatud, saaks seda teise pilguga vaadata. Raiemahtude osas peaks ka enne selgus majas olema. Kaido Kama ja Rainer Kuuba on mulle siin alati olnud mõistetavamad kaasamõtlejad kui Keskkonnaministeeriumi ametnikud.”

Räägime haridusest ka. Pere, lapsed ja haridus on omavahel tihedalt seotud. Sa oled erakoole toetanud, mis värk sellega on? “Erakoolid on selline väike eeskuju teistele koolidele. Need on kogukonnakoolid, kus lapsevanemad on kooliellu aktiivselt kaasatud. Siit võiks omavalitsuse koolid õppida ja nende kogemuste edasijõudmist tuleb soodustada,” on Priit veendunud. Tõsi see on, erakoolis ei saa riik või õpetaja omatahtsi lapsevanematest hoolimata õpetada, et on täiesti normaalne kui lapsel on kaks isa. Priit lisab: “Erakoolid on tegelikult ka tugi kohalikule kogukonnale kui riigi surve liiga suureks läheb (näiteks Eesti200 näib soovivat kõiki riigistada, et maakoole mugavalt kinni panna), siis on erakoolide eksistentsi võimalus just see asi, mis mitmeid külakoole sulgemast hoiab.” Tohoh. “Lapsevanemate initsiatiivi võimalus võib olla positiivselt hirmutav,” muigab Priit taas.

Aga eestikeelne haridus? Asi selge: “Valga peab olema see koht, kus me saame näidata, et saab küll paremini kui mujal Eestis. Ei ole vaja vene kooli sellisel kujul. Reformi ja Keski Valga mugavuspoliitikud lihtsalt ei viitsi. Tuleb hoogu anda.”