1129 Siim Valmar Kiisler

1129 Siim Valmar Kiisler

Keskkonnaminister, ÜRO Keskkonnaassamblee president

Ida-Virumaa


Siim Valmar Kiisler: Ida-Virumaa vajab eestimeelseid otsuseid

Kui veidi järele mõelda siis keskkonnaminister, millist ametit Siim Kiisler praegu peab, sobibki Ida-Virumaa esinumbriks. On ju ses tohutult kaunis ja mitmenäolises maakonnas paraku olulisel kohal ka keskkonnaga seotud probleemid.

Siim ütleb, et ministrina tegeleb ta kohalike keskkonnaprobleemide lahendamisega pidevalt – olgu jutuks Purtse jõgi või Kukruse aherainemägi. Kõige tihedamad kontaktid olid tal Ida-Virumaaga aga ajal, mil ta oli kuus aastat jutti regionaalminister.

Tollal töötati tema juhitud ministeeriumis välja mitmed toetusmeetmed Ida-Viru linnapiirkondadele, toetati tööstusalasid ning turismiobjekte.

Bastionite päästmine

“Regionaalministrina oli üks mu esimesi ettevõtmisi Narva bastionite päästmine peaaegu kindlast hävingust. Mäletan praegugi veel selgesti kui kehvas olukorras oli see terves Põhja-Euroopas unikaalne ajaloomälestis 2008. aastal, mil ma regionaalministrina tööle asusin. Narva jõe kaldal asuva Justitia bastioni välismüür varises just siis osaliselt kokku nii, et kivid langesid otse tänavale. Avariiohtlikus olukorras oli ka bastion Honor, mille Põhjasõja-aegset püssirohukeldrit ähvardas täielik hävimine.”

“Korvamatu kahju ärahoidmiseks tuli viivitamatult alustada kindlustustöid aga raha selleks polnud ei Narva linnal ega Vabariigi Valitsusel, sest alanud oli ränk majanduskriis. Olukord oli kriitiline, kuid pärast pingelisi läbirääkimisi õnnestus Euroopa Komisjoni heakskiidul Narva kindluse taastamiseks raha saada Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmist. Lisaks sain eraldada regionaalministri eelarvest raha Narva Joaoru pargi ja Narva kaldapealse promenaadi korrastamiseks. Kokku läks Narva-Ivangorodi kindluste ansambli restaureerimine maksma üle 6 miljoni euro,” meenub Kiislerile.

Enam-vähem samal ajal kui käis Narva kindluse päästmine, toetas Kiisleri juhitud ministeerium ka Kohtla-Järve südames oleva Keskallee ja pargiala kordategemist. „Euroopa regionaalarengu fondist otsustasime selleks kasutada ligi 4 miljonit eurot. Selle raha eest korrastati kogu Kohtla-Järve kesklinna piirkond: Keskallee, Rahvapark, Virula väljak ja Lutsu park. Uue katte said kesklinna tänavad, värskendati haljastust, paigaldati välisvalgustus, ehitati purskkaevud ning rajati kergliiklusteed jalutajatele ja jalgratturitele,” ütleb minister. Iseasi, et kohalikud, peamiselt keskerakondlikud võimud püüavad kõike seda enda saavutusena esitada.

Kiisler on olnud kolmes erinevas valitsuses minister ning ta nimetab ministritööd suureks võimaluseks. “Tegu on väga pingelise tööga – see on palju pingelisem kui inimesed ette kujutavad. Vähe on lõbu ja tralli, ent palju on tõsist tööd. Aga tegu on väga motiveeriva ametiga,” jagab minister.

Mis on nende valimiste põhiküsimus – just Ida-Virumaaga seoses?

Kiisler leiab, et okupatsiooni tagajärjed on Ida-Virumaal nii rängad, et enam kui veerand sajandi jooksul, mis iseseisvuse taastamisest möödas, pole need oluliselt leevenenud.

Okupatsiooni tagajärgede likvideerimiseks vajab Ida-Virumaa tema sõnul mitte ainult raha, vaid ennekõike selgeid eestimeelseid otsuseid. “Siin tuleb maksma panna eesti meel ja eesti keel täpselt samal moel nagu see maksab Tartus, Võrus, Pärnus ja Haapsalus. Tuleb ausalt tunnistada, et integratsioon sellisel moel, nagu seda seni on üritatud Ida-Virumaal korraldada, on ilmselgelt ebaõnnestud. Me peame kindla käega lõpetama kõik katsed anda venelastele Ida-Virumaal keelelisi või muid eriõiguse lihtsalt sellepärast, et neid on Ida-Virumaal rohkem kui mujal Eestis. Erakonna Eesti200 esimehe Kristina Kallase idee kakskeelse õppega eesti-vene segakoolidest tähendab Ida-Virumaa tegelikkuses mitte eestluse ja eesti keele positsioonide tugevdamist, vaid vastupidi – venestamist, sest eestlastel poleks siis enam oma kooligi mitte.”

“Samamoodi tuleb vastu seista kõikidele katsetele muuta kodakondsuspoliitika aluseid ja põhimõtteid, mis Isamaa eestvedamisel veerand sajandit tagasi paika pandi ja mida me oleme siiamaani suutnud kõigi raskuste kiuste hoida. Sotsiaaldemokraadist siseminister Katri Raigi arulagedad ettepanekud kodakondsuse kinkimisest halli passi omanikele nõrgendavad Ida-Virumaal eestlust ja on seetõttu lausa kuritegelikud. Inimesed, kes on Eestis elanud alates taasiseseisvumisest ja pole vaevunud siiani eesti keelt ära õppima ja kodakondsust taotlema, saavad säärastest kingitustest ainult tuge oma veendumusele, et neil polegi vaja „pärismaalaste“ keelt osata ja seadusi täita.”

“Kui peaks saama teoks senine Haridus- ja Teadusministeeriumi plaan sulgeda Kohtla-Järvel Järve Gümnaasium ja jätta alles vaid riigigümnaasium, kus täielikult eesti keeles õppijad oleksid ilmselges vähemuses, oleks see just sedalaadi venestamine, millest Yana Toom ja Kristina Kallas unistavad. Niisuguses koolis võetaks noortelt eestikeelne koolikeskkond Sisuliselt hävitaks Haridus- ja Teadusministeerium sellega mitte ainult ühe korraliku eestikeelse kooli seal, kus neid niigi vähe, vaid ka ühe eestluse tugisamba Kohtla-Järvel. See võib tähendada mitte ainult laste saatmist kodust kaugel asuvasse kooli, vaid ka paljude eesti perede ärakolimist Kohtla-Järvelt. Kus pole eestikeelset ning eestimeelset kooli, seal pole ka eestikeelset tulevikku.”

“2019. aasta ei ole ainult Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste aasta. Haridus- ja Teadusministeerium on 2019. aasta kuulutanud ka eesti keele aastaks. Üks keeleaasta tegu Ida-Virumaal peab olema see, et Haridus- ja Teadusministeerium loob Kohtla-Järvele tugeva reaal- ja tehnikakallakuga 100 protsendiliselt eestikeelsete õppekavadega riigigümnaasiumi,” leiab Siim Kiisler.