1130 Tiit Salvan

1130 Tiit Salvan

Rahandusministeeriumi Ida-Viru talituse juhataja

Ida-Virumaa


Tiit Salvan: Isamaa loeb!

Olen põline virumaalane, keda on kodukandist pikemalt eemale viinud vaid õpingud ülikoolis 1990-ndate alguses.

Mul on väga vedanud armastatud elukaaslase Margega, kellega koos kasvatame kahte poega ja kahte tütart. Pojad on vanemad ning vanem neist on Toila Gümnaasiumi abiturient. Kuna olen ise olnud nii õpetaja kui koolijuht, saan eriti hästi aru, et hea haridus on kõige alus. See tagab eluks vajalikud teadmised ning samuti eestimeelse maailmapildi.

Mis mind poliitika juurde tõi?

Olen olnud Toila valla juht aastatel 2002-2011volikogu esimees ning hiljem vallavanem.

Koolis töötades tajusin ühel hetkel, et kõige halvem, mis kohalikul tasandil võib juhtuda, on pikalt oma tagumikku laiaks istuv, endaga rahul olev, mitte kunagi riske võttev, oma positsiooni tsementeeriv ning muganduv võim. Kuna ma ei tahtnud sellega kuidagi leppida, panime mõttekaaslastega kokku nimekirja ja osalesime kohalikel valimistel. Aasta oli siis 1999.

Viimasel ajal tundub taas, et praegu Toila vallavolikogus suurt ülekaalu omava, viimasel hetkel end keskerakondlikuks häälestanud grupi enesega rahuolu on kujunemas seisakuks. Ajalool on ikka omadus korduda.

Kakskümmend aastat tagasi ei osanud aktiivset osalemist tipp-poliitikas veel ette näha. Kui 2001. aastal sai liikumisest Res Publica erakond, oli minust saanud automaatselt erakonna liige. Olen pühendanud poliitikale oma elust väga palju aega ning loodan, et mitte asjata.

Miks just Isamaa?

Isamaa on justkui leivajuuretis, mida käiakse ammutamas igapäevase leiva saamiselnii poliitikate kujundamisel kui isegi uute erakondade loomisel. Tänane Eesti edu on suuresti Isamaa ning tema moodustanud erakondade töö tulemus.

Paraku tuleb valitsedes langetada sageli otsuseid, mis ei näi alati kõige mugavamad, mis võivad koguni valusad tunduda. Valijad otsustavad aga pahatihti selle järgi, millise erakonna lubadused klaashelmed kõige rohkem meeldivad. See on inimlik ja arusaadav.

Osalenuna Isamaa valimisprogrammi koostamisel, julgen väita, et ehkki kõik, mida Isamaa on planeerinud, pole alati olnud populaarne, on see lõpuks osutunud Eesti elu edasiviivaks. Kahjuks näeb tänase päeva poliitikas liiga sageli, kuidas lubadusi jagatakse mitte selleks, et neid ellu viia, vaid et iga hinna eest võimul püsida või sinna saada.

Isamaa poliitikat on juhtinud aga vastutustunne ning rahvusriigi püsimisele pühendunud aade ning isikuvabaduste austamine.

Et Ida-Viru koolid oleks köitvad

Viimastel andmetel on Ida-Virumaa elanike arv vähenenud ca 2000 inimese võrra. On arusaadav, et Euroopa rahvastik vananeb ning Eesti oma kameie maakonna oma sealhulgas. Tegelikult võiks ja peaks maakond olema kasvava elanike arvuga. Väga palju käib inimesi mujalt siia tööle, kes võiksid oma peredega Ida-Virusse elama asuda.

Miks seda siis ei tehta? Üks peamiseid põhjuseid on, et lastele ei leita sobivat kooli. Suur osa Isamaa programmist on pühendatud just hariduselele. Väga oluline on õpetaja kutse tähtsustamine ning selle paikapanemine, et pedagoogide töötasu oleks vähemalt 120% Eesti keskmisest palgast. Samuti on oluline koolidele suunatud ning eraldi Ida-Virumaa eripära silmas pidav motivatsioonipakett.

Eestikeelne ja valikuvõimalusi pakkuv üldharidus ei tohi olla kättesaamatu põhjusel, et Ida-Viru koolidesse ei jätku häid motiveeritud õpetajaid. Olukorraga, kus õpilased lahkuvad klassitäite kaupa pärast põhikooli lõppu maakonnast väljapoole ja ei naase enam kunagi, ei saa leppida.

Elu ja Eesti mudel

Mind on vast enim mõjutanud maakohas sirgumine, ühes kõige sinna juurde kuuluvaga. Kasvasin peamiselt isaga, sest ema suri, kui olin 1. klassis. Täna tagasi vaadates tundub uskumatuna kui palju tuli lapsepõlves pühendada aega tööleheinateole, põlluharimisele, saagikoristusele, metsatööle… Töö aitas perel toime tulla ning andis mulle kindla teadmise, et see mis vaja teha, tuleb ära teha – meeldib see või mitte.

Minu tänast kodutalu peeti eelmise sajandi 20-30-ndatel aastatel Pühajõe külas musternäidiseks – seal majandati hästi ning see oli heal järjel. Talu pole seotud mu esivanematega aga mu vanemad ostsid selle koha 1969. aastal, sest sõja lõppedes oli minu isa sünnikodust Vaivara vallas Kirikukülas jäänud alles vaid vundament ning ema kodukohast Järvamaal oli saanud väike osake uudismaast.

Sain oma kodutalu loost teada tänaseks juba taevastele jahimaadele läinud naabritelt. Mäletan, kuidas unistasin selle talukoha renessansist ning soovist olla just selle omaaegse peremehe Rutovi sarnane: tegus, edukas, kogukonda panustav.

Eesti iseseisvusaeg tundus juba lapsena väga romantiline ning aateline ja kus inimesed panustasid enda ümbrusse nii, kuis jaksasid. See meeleolu valdab mind siiani.

Kuigi täna tundub sageli, et aatelisust meie ümber jääb järjest vähemaksnii Eestis kui terves ilmas. Ja sellest on kahju.

Aga Isamaa loeb!

Tiit Salvan on praegu Rahandusministeeriumi Regionaalhalduse osakonna Ida-Viru talituse juht.