1134 Valentina Gurova

1134 Valentina Gurova

Arst OÜ Tervisekeskuses Ljumam

Ida-Virumaa


Valentina Gurova: Narva on samuti Eesti!

Valentina Gurova elab Eestis 1984. aastast ja ta ütleb, et Eestist on saanud tema armastatud kodumaa. Naine on 40 aastase staažiga arst, kes ravides eri rahvusest inimesi toob Eestile kasu.

Staažikas isamaalane

Arsti elukutsega käib tahes tahtmata kaasas suhtlus erinevate inimestega ja nõnda kuuleb ta lisaks terviseprobleemidele kõigest, mis neile korda läheb, neid puudutab.

Juba tänu ametile kuuleb ta erinevatelt inimestelt, mida arvatakse poliitika ning erinevate poliitikute kohta. Samuti on tal endal olnud alati ühiskonnas toimuva suhtes suur huvi. Kahetsusega jälgib doktor Gurova mitmete kogenud ning autoriteetsete poliitikute lahkumist areenilt, kelle asemele asuvad pahatihti noored, kelle kogemus on pöördvõrdeline nende tormakusega ja nõnda võidakse teha saatuslikke vigu.

Gurova ise ei pea ennast sündinud poliitikategijaks, küll leiab ta, et tema elukogemus ning suhtlus inimestega tagab talle osalemisvõimaluse selles, et elu nii linna, maakonna kui kogu riigi tasandil paremuse poole pöörata.

Doktor on Isamaa liige aastast 2003 ja erakonnaga liitus ta põhjusel, et jagab eesti rahva püüet säilitada oma identiteeti, sest nagu ütleb president Kersti Kaljulaid: „Eestlaseid on palju – tervelt üks miljon”.

„Jagan eestlaste muret, kuna kaasaegne  maailm on murrangulises olukorras ning tohutud inimhulgad on rändes. On oht selles massis sulanduda, kaotada oma ainukordne keel, pärimus, ajaloomälu. Samuti on oluline kanda hoolt kodumaa aarete eest, milleks on näiteks meie imeilus loodus ja paljud ajaloomälestised. Isamaa prioriteetide seas seisab see kindlalt esiotsas ning see on täiesti mõistetav,” räägib naine.

Vanemate, pere ja kodumaaga vedanud

Inimese isiksus hakkab Gurova meelest kujunema juba lapsepõlvest ning palju sõltub sealjuures perekonnast. „Sellega on mul vedanud – mul on tore pere ja targad vanemad. Neilt sain hea koduse kasvatuse, nad olid abiks hariduse omandamisel ning õpetasid hindama teiste tööd, ajalugu, traditsioone. Kõik see on hilisemas elus marjaks kulunud ja kaasa aidanud sellele, et olen Eestis omaks võetud.”

“Omal ajal võeti meid hästi vastu, me saime kohe korteri, meie tütar omandas hariduse ja nii mina kui mu abikaasa töötame omandatud erialal. Juba enne Eestisse saabumist köitis meid Eesti ajalugu. Meist said Eesti kodanikud – see eeldab, et me austame meid nõnda hästi vastu võtnud maad,” räägib Gurova.

Erialaselt teeb arstile muret, et Haigekassaga lepingute sõlmimiseks korraldatavad konkursid on tekitanud palju segadust, konflikte, kohtuasju ning selle tulemusena on meditsiiniteenuste kättesaadavus halvenenud. Doktor Gurova leiab, et uus Riigikogu koosseis peab tingimata selle probleemi lahendamisega tegelema.

Rahvuse säilimise küsimuses pole kompromissid lubatud

Et Isamaa poliitika saaks riigi ja maakonna elu parendada, tuleks doktori meelest parandada kommunikatsiooni, et kõik hea, mida tema ise Isamaa programmist leiab, saaks ka üha laiemale valijaskonnale teatavaks. Doktor teab, et vähemalt tema põlvkonna inimesed usaldavad veel trükimeediat.

Doktor Gurova annab endale aru, et poliitika on kompromisside kunst. Poliitikaga tegeleja peab olema valmis oma seisukohti korrigeerima kui selgub, et varasemalt kaalutust leiduvad paremad lahendused. Ent kui ollakse enda otsuse õigsuses kindlad, ei tohiks sammugi taganeda.

„Näiteks etniliste eestlaste arv – eelmainitud üks miljon – selle säilitamise ja kasvatamise küsimuses pole võimalik järeleandmistele minna. Oluline on põlise elanikkonna elu-olu parandamine, eestikeelsetei gümnaasiumite säilitamine maakonnas, kus põlisrahvas on vähemuses.”

“Arstina leian, et Tartu Ülikooli lõpetanud meditsiinitöötajaile tuleks luua tingimused, mis meelitavad neid maakonda tööle ja alaliselt elama.”

“Oluline on ajaloomälestiste säilitamine, restaureerimine, samuti loodushoid,” räägib Gurova sellest, mis teda enim kõnetab ning mille eest ta on valmis seisma.