Kas uus eelarve on näoga rahva poole?

Vooremaa, 11.02.2014

Jaanuari lõpus sai Jõgeva linn endale 2014. aasta eelarve. Kokkuvõtvalt võiks öelda, et raha on vähem kui eelmisel aastal, kuid kulutame rohkem, kuigi numbriliselt on eelarve justkui tasakaalus. Üldine tulubaas langeb võrreldes 2013. aastaga 4,5 protsenti, rahalises vääringus on see üle 200 000 euro. Tulumaksulaekumist plaanitakse eelmise aastaga võrreldes üheksa protsenti rohkem! Kogusummana sama suurusjärk kui üldine tulubaasi vähenemine.

Majanduskasv jääb tagasihoidlikuks

Kui Euroopa Komisjoni ja Eesti Panga prognoosid osutuvad täpseks, on lootust, et majanduskasv on Eestis järgmisel aastal umbes kuni 2,6 protsenti. Rahandusministeerium ennustab reaalpalga kasvuks üle Eesti 3,2 protsenti. Millal need majandusmõjud Tallinnast kaugemale teistesse Eestimaa paikadesse jõuavad, ei oska mina hinnata. Ebatõenäoline maksulaekumine, mida linnavalitsus põhjendas 2013. aasta tegeliku laekumisega ning riigipoolse maksuosa suurendamisega omavalitsustele 0,03 protsenti, tunduvad pigem otsitud põhjendused ega lähe kokku reaalse eluga. Nii eelarve esimesel kui teisel lugemisel ei saanud ma vastust, missugusele prognoosile tuginedes sellist hüppelist tulumaksulaekumist arvestatakse.

Loodan südamest, et eksin ja linnavalitsusel on õigus, vastasel juhul kujuneb tulubaasi langus võrreldes 2013. aastaga rohkem, kui täna eelarves prognoositud. Lisamärkusena olgu öeldud, et 2013. aasta ligi 13-protsendilise prognoositust suurema maksulaekumise põhjustas linna haridusvõrgu ümberkorraldamine, kus koondati üle 100 inimese, kellele maksti vastavalt nende staažile kolme kuni kuue kuupalga ulatuses kompensatsiooni. Lisaks leidis enamik koondatutest töö nii Jõgevamaa gümnaasiumis kui Jõgeva põhikoolis.

Ja oleks ebainimlikult küüniline olnud planeerida inimeste hingevalu arvelt linna tulubaasi kasvu. Seda eelmine linnavõim ei teinud ning konservatiivne eelarvepoliitika ongi loonud uuele võimule illusiooni, et 2014. tuleb sedavõrd palju parem aasta, et kulutada võib nii, nagu seda tehti majanduskasvu tingimustes eelmisel ühisel võimuperioodil 2005-2009. Tühja need teiste prognoosid.

Igal erakonnal oma nägemus

See, et eelarves opositsioonierakondade parandusettepanekuid ei arvestata, ei ole mingi uudis. Laenan praeguse linnapea sõnu 2010. aasta Vooremaast, kus ta sõnas: “Opositsioon esindab volikogus pea poolte linnaelanike huve. Kuidagi ei saa võimalik olla, et kõik opositsiooni ettepanekud on rumalad või pahatahtlikud.” Ometi saime nõnda aru nii rahanduskomisjonis kui ka volikogu istungil. On, nagu on. Demokraatlikus riigis ei saa ma sellist “teerullipoliitikat” (taaskord laenatud linnapea 2010. aasta sõnavõtust) ülemäära pahaks panna, kuigi just 2013. aasta eelarve puhul püüdsime seda tava muuta ning arvestasime toona opositsioonis olnud Reformierakonna mõne sooviga.

Igal erakonnal on oma nägemus linna arengust ning äsjased valimised on andnud tänastele võimuerakondadele võimaluse oma nägemust hoogsalt realiseerima hakata. Investeeringutena on planeeritud Rohu tänava ehitus, põhikooli hoone projekti koostamine ning 20 000 eurot Jõgeva haiglale panoraamröntgeni aparatuuri soetamiseks. Koalitsioonilepe on mõeldud neljaks aastaks, nagu rõhutavad võimuerakonna esindajad, ja selles osas on neile raske vastu vaielda.

Küll aga tõdesid ka koalitsiooni kuuluvad volinikud sotsiaalkomisjoni istungil kahetsusega, et paljulubatud eakate päevakeskuseks ei ole 2014. aasta eelarves ette näidata ühtegi reaalset sammu, mis viiks selle rajamiseni tulevikus. Kõrgelt tasutud töökohtade loomiseks linnas ei ole eelarve kontekstis mitte ühtegi märki. Ei ole isegi sõnastatud uusi plaane, toetusmeetmeid ega ettevõtmisi. Puuduvad meetmed ettevõtluse täiendavaks toetamiseks linna poolt.

Paratamatult meenuvad sügisesed valimised, kus Reformierakonna esinumber vastas küsimusele, kuidas need töökohad ikka täpselt linna tulevad umbes selliselt, et ega ta ise ka veel ei tea täpselt, aga Reformierakonna eesmärk oma valimislubadusega oli tõstatada diskussioon, mitte pakkuda välja reaalseid lahendusi oma valimislubadusele. Elame – näeme, diskussioon kindlasti jätkub.

Imetabased “meetmed”

Võlusõna saab 2014. aastal kindlasti olema meede. Küllap me kuuleme käesoleval aastal väga paljudes erinevates kohtades linnavalitsuse esindajate sõnumit imetabastest meetmetest, mis meile õnne õue peale toovad, ja ennnastsalgavast “lobistamisest” suurettevõtete juures töökohtade loomiseks Jõgevale. Eks käesoleva võimuliidu skeemitamise ja lobistamise oskustele võime tagantjärele igaüks hinnangu anda, sest niinimetatud uus võim on ju tegelikult vana ning on varemgi linna koos juhtinud (pooleliolev linnastaadion, “õnnestunud” “Rohutirtsu” lasteaiahoone hange, mõlema lasteaia renoveerimise projektid, ebareaalne internaadimaja renoveerimise projekt jne). Bussijaama tuleb samas jällegi väga heaks näiteks pidada. Eks kõigil, kes võimul olnud, on omad möödapanekud, peaasi, et nendest tahetakse ja osatakse õppida.

Just “lobistamise” ja projektide väljatöötamisega on praegune valitsus kõige rohkem põhjendanud seda, miks valitsemisekulud tulubaasi vähenemisest hoolimata tõusevad. Tehakse juurde poliitilisi ametikohti ning suurendatakse volinike hüvitisi. “Uutest avanevatest meetmetest raha linna toomiseks,” nagu rõhutas linnapea. Mina soovin kindlasti jõudu selles vallas, sest tean, et see ei ole kerge töö. Küsimuseks jääb, kas poliitiliste ametikohtade arvu suurendamine ja suuremate hüvede maksmine neile inimestele toob rohkem raha linna kui olemasolevate ametnike motiveerimine, innustamine, koolitamine, uute jõudude appitoomine valdkonnaspetsialistide näol jne? Vastuse annab aeg. Soovin linnavõimule jõudu ning hoian pöialt, et kõik kenasti läheks.

Linnaasutuste töötajatel lootus palgatõusule

Kahetsusega tuleb tõdeda, et Macchiavellil on olnud taaskord õigus, kui ta on tõdenud, et inimkonna kohta võime üldiselt öelda: inimesed on tujukad ja heitlikud, silmakirjalikud ning ahned omakasu saamisel. Kahju, et olemasolev linnavõim ei püüa seda teesi murda, vaid tõestab oma tegudega just seda, mida Macchiavelli on öelnud, sest juba ette on premeeritud nn Jõgeva linna poliitilist ametkonda olematute saavutuste eest.

Linnapeade, abilinnapeade, linnavalitsuse liikmete, volikogu esimehe, aseesimehe, volikogu liikmete hüvitised ja töötasud tõusid tänavu 1. jaanuarist 7-102 protsenti! Linnapea palka kergitati juba siis, kui ta eelmisel aastal ametisse nimetati. Linnavalitsuse haldusalas on üle 300 töökoha. Paljudel neil inimestel, kes täna linna heaks igapäevaselt töötavad, on lootust oma sissetulekute suurenemisele kuni viis protsenti alates 2014. aasta 1. oktoobrist. Rõhutan just sõna lootus, sest tegelikkus sõltub just nimelt tulumaksu laekumise prognoosi korrektsusest. Lisaks jäävad praeguse kava kohaselt oktoobrikuisest töötasu tõusust välja täna riiklikku miinimumpalka saavad inimesed, sest tsiteerides finantsjuhti: “neil tõuseb aasta algusest ju palk niikuinii”. Meeldetuletuseks: miinimumpalga alammäär on alates 1. jaanuarist 355 eurot. Võrdluseks: volikogu esimees saab oma vastutusrikka töö eest igakuist hüvitist 600 eurot! Võrdlusi võib tuua mitmeid, aga on, nagu on. Ärge mõistke mind valesti. Ma ei ole vastu kellegi töötasu kasvule ei ühel ega teisel ametikohal. Kuid kui me räägime sellest linnaeelarve kontekstis, siis oleks igati loogiline, viisaks ning aus ühesugune töötasu tõus, hoolimata ametikohast, kuigi tulubaasi vähenemine ei lubaks justkui mitte kellelgi töötasu tõsta.

IRLi ettepanek vähendada valitsemisekulusid, et tuua linna töötajate töötasu tõus 1. juuli peale, ei leidnud loomulikult toetust. Kõige ilmekamalt iseloomustab sellist ebavõrdsust ühe tänase linnavalitsuse liikme väljaöeldud mõte avalikul koosviibimisel, et oma särk on ikka olnud alati ihule lähemal kui teiste oma. IRL ega Sotsiaaldemokraadid sellist eelarvet toetada ei saanud, sest selles valguses tundub kogu eelarve mitte-riigimehelik, ebaaus, ülekohtune ning karjuvas vastuolus õiglustundega.

Ajalugu näitab, mis on õige või vale. Ma loodan südamest, et 2014. aasta eelarves plaanitu saab kenasti tehtud. Ja veel meenutuseks: 2010. aastal oli praegune linnapea just eelkõige linna töötajate palgatõusu poolt. Sõnagagi ei mainitud linnapea ja abilinnapeade töötasu tõusu. Et kahel eelnenud aastal ei ole ühtegi meiepoolset eelarve parandusettepanekut arvestatud, siis ei hakanud me seekord enam oma traditsioonilisi soove (matusetoetus, Jõgeva haigla toetamine jne) esitama ja keskendusime linna töötajate töötasu tõstmisele. Kõik saavad aru, mida elukalliduse pidev tõus rahakoti sisuga teeb.

Ajad muutuvad.

MIHKEL KÜBAR, Jõgeva linnavolikogu IRL fraktsiooni esimees, endine Jõgeva linnapea

Filed under: Jõgeva