ISAMAA Erakonna PÕHIKIRI
Põhikiri on kinnitatud ühinemisotsuse tegemisega erakonna Isamaaliit Suurkogul 4. juunil 2006. a.
ja erakonna Res Publica üldkogul 4. juunil 2006.
Muudatused on kinnitatud 13. augustil 2011 IRLi erakorralisel Suurkogul.
Lisa muudatused on kinnitatud Suurkogul 28.01.2012.
Täiendavad muudatused on kinnitatud Suurkogul 13.05.2017.
Täiendavad muudatused on kinnitatud Suurkogul 02.06.2018.
Täiendavad muudatused on kinnitatud ISAMAA Suurkogul 20.06.2021.
I osa
ÜLDSÄTTED
1. Erakonna nimi
1.1. Erakonna nimi on ISAMAA Erakond (edaspidi tekstis: Erakond).
2. Erakonna asukoht
2.1. Erakonna asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.
3. Erakond ja tema eesmärk
3.1. Erakond on Eestis tegutsev alalhoidliku maailmavaatega aatekaaslaste vabatahtlik liit.
3.2. Erakond on moodustatud läbi 20. augustil 1988. aastal asutatud Eesti Rahvusliku Sõltumatuse
Partei ja 12. novembril 1992. aastal asutatud Rahvusliku Koonderakonna “Isamaa” ühinemisel 2.
detsembril 1995. aastal moodustatud rahvuslik konservatiivse erakonna Isamaaliit ja 8. detsembril
2001. aastal asutatud paremtsentristliku rahvapartei Res Publica ühinemise.
3.3. Erakond ühendab erinevate arvamuste ja seisukohtadega inimesi, kes toetavad inimkeskse
ühiskonna ideid ja jagavad erakonna programmilisi seisukohti.
3.4. Erakond on juriidiline isik ja tegutseb mittetulundusühinguna. Erakond juhindub oma tegevuses
ja otsuste tegemisel rahvusvahelistest tavadest ja -kokkulepetest, Eestis kehtivatest seadustest ja
muudest õigusaktidest, käesolevast põhikirjast ja muudest Erakonna sisedokumentidest ning
Erakonna programmist.
3.5. Erakonna struktuuriüksused on osakonnad ja piirkonnad. Arvestust osakondade ja piirkondade
üle peab Erakonna eestseisus.
3.6. Erakonna üldine eesmärk on demokraatliku rahvusriigi edendamine, mis põhineb
isikuvabadusel, hoolivusel ja traditsioonidel.
3.7. Erakonna poliitilise tegevuse eesmärkideks on:
1) Eesti Vabariigi iseseisvuse kindlustamine õigusliku järjepidevuse alusel;
2) vabadusaatel põhineva, traditsioone austava, isetoimiva ühiskonna ülesehitamine ja
kindlustamine;
3) üksikisiku vabaduse ja turvalisuse kaitse demokraatliku riigi ja õigussüsteemi kaudu;
4) vabaturumajanduse põhimõtete rakendamine ja ettevõtlikkuse ergutamine, loova töö ja inimese
eneseteostuse väärtustamine;
5) elu- ja looduskeskkonna kaitse, eesti rahvuse kestmajäämise tagamine.
3.8. Erakond oma eesmärgi saavutamiseks:
1) esitab kandidaate Europarlamendi, Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja kohalike omavalitsuste
volikogude valimistel;
2) osaleb oma esindajate kaudu Europarlamendi, Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja kohalike
omavalitsusüksuste täidesaatva võimu teostamisel;
3) selgitab Eesti avalikkusele oma ideid ja seisukohti;
4) harib oma liikmeid;
5) pakub lahendusi ja loob arenguvisioone Eesti arengut puudutavates olulistes küsimustes;
6) teeb koostööd kõigi demokraatlike erakondadega Eestis;
7) teeb koostööd välisriikide erakondade ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
II osa
ERAKONNA LIIKMED JA LIIKMEÜHENDUSED
4. Erakonna liige
4.1. Erakonna liikmeks võib olla vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti Vabariigi kodanik või
vähemalt 18-aastane teovõimeline Eestis püsivalt elav Eesti kodakondsust mitteomav Euroopa
Liidu kodanik, kes tunnistab Erakonna põhikirja ja täidab selle sätteid, jagab Erakonna
programmilisi seisukohti ning kelle suhtes ei kehti piirangud, mis on loetletud käesoleva põhikirja
punktis 7.
4.2. Erakonna noorliikmeks võib olla 15-18-aastane Eesti kodanik või 15-18-aastane Eestis püsivalt
elav Eesti kodakondsust mitteomav Euroopa Liidu kodanik, kes tunnistab Erakonna põhikirja ja
täidab selle sätteid, jagab Erakonna programmilisi seisukohti ning kelle suhtes ei kehti piirangud,
mis on loetletud käesoleva põhikirja punktis 7. Noorliikmel on õigus sõnaõigusega osaleda
Erakonna ja selle organite töös. Noorliikmel ei ole liikmemaksu tasumise kohustust. Noorliige ei
ole erakonnaseaduse tähenduses erakonna liige ja teda ei kanta erakonna liikmete nimekirja ning
teda ei saa valida Erakonna valitavatele ametikohtadele.
4.3. Erakonna toetajaliikmeks võib olla isik, kes tunnistab erakonna põhikirja ja täidab selle sätteid,
jagab Erakonna programmilisi seisukohti ning kelle suhtes ei kehti piirangud, mis on loetletud
käesoleva põhikirja punktis 7. Toetajaliikmel ei ole liikmemaksu tasumise kohustust. Toetajaliige ei
ole erakonnaseaduse tähenduses erakonna liige ja teda ei kanta erakonna liikmete nimekirja ning
teda ei saa valida Erakonna valitavatele ametikohtadele. Toetajaliige loetakse automaatselt erakonna
liikmeks, kui temale ei laiene enam seadusest tulenevad piirangud kuuluda Erakonda ja ta vastab
käesolevas põhikirjas Erakonna liikmele esitatud nõuetele.
4.4. Erakonna liikmeks, noorliikmeks või toetajaliikmeks astuda sooviv isik peab esitama
omakäelise või digiallkirjastatud kirjaliku avalduse erakonnale. Isik peab avalduses kinnitama, et ta
vastab Erakonna liikmele esitatud nõuetele ja esitama muud nõutud andmed. Erakonna piirkonna
juhatus vaatab avalduse läbi kuu jooksul. Piirkonna juhatus küsib liikmeks saada soovija kohta
arvamust osakonnalt, mille liikmeks isik soovib saada. Liikme vastuvõtmiseks on vajalik kohtumine
piirkonna juhatusega või piirkonna juhatuse liikme isiklik soovitus.
4.5. Liikmeks astuda sooviv isik loetakse Erakonna liikmeks Erakonna piirkonna juhatuse otsuse
jõustumise hetkest.
4.6. Kui Erakonna piirkonna juhatus ei võta isikut vastu käesoleva põhikirja punktis 7 toodud või
muudel põhjusel, peab ta ära näitama keeldumise alused ja motiivid.
4.7. Erakond peatab uute liikmete vastuvõtmise ajavahemikus 15 päeva enne Suurkogu kuni
Suurkogu toimumiseni.
4.8 Erakonna piirkonna juhatus peatab uute liikmete vastuvõtmise ajavahemikus 15 päeva enne
piirkonna üldkogu kuni piirkonna üldkogu toimumiseni.
5. Erakonna liikme õigused ja kohustused
5.1. Liikmel on õigus:
1) vastavalt käeolevale põhikirjale valida ja olla valitud Erakonna ja tema struktuuriüksuste
juhtimisorganitesse, kusjuures kandidatuuri ülesseadmisel peab olema liikmel täidetud liikmemaksu
tasumise kohustus;
2) võtta osa osakonna ja piirkonna tööst;
3) kandideerida erakonna nimel ja toetusel Europarlamenti, Riigikogusse, Vabariigi Presidendiks ja
kohaliku omavalitsuse volikogusse, kusjuures kandidatuuri ülesseadmisel peab olema liikmel
täidetud liikmemaksu tasumise kohustus;
4) pöörduda avalduste ja ettepanekutega Erakonna esinduskogude ja juhtimisorganite poole ning
saada neilt informatsiooni Erakonna tegevuse kohta, sh saada teavet Erakonna fraktsioonide
tegevusest esinduskogudes, Erakonna otsustest, kavadest ja välissuhetest;
5) tõstatada erakonna igal tasandil erakonna poliitikat ja praktilist tegevust puudutavaid küsimusi
ning pöörduda avalduste ja ettepanekutega erakonna mistahes organi poole;
7) registreeruda omal soovil ümber mõne teise osakonna liikmeks, esitades vastava taotluse
asjaomaste osakondade juhatustele;
8) moodustada koos mõttekaaslastega erakonnasisene ühendus;
9) võtta osa Erakonna mistahes koosolekust, kus arutatakse tema tegevust või käitumist;
10) osaleda osakonna ja piirkonna juhatuse ning kõigi Suurkogude koosolekul;
11) lahkuda Erakonnast, esitades vastava kirjaliku avalduse piirkonna juhatusele.
5.2. Liige on kohustatud:
1) juhinduma Erakonna põhikirjast ja programmist ning esinduskogude ja juhtimisorganite
otsustest, sisekordadest ja reeglitest;
2) aitama kaasa Erakonna programmiliste eesmärkide saavutamisele;
3) tasuma liikmemaksu Suurkogu poolt määratud suuruses ja korras;
4) Erakonna või tema struktuuriüksuse juhtimisorganisse valituna täitma kohusetundlikult sellest
tulenevaid kohustusi;
5) Erakonna kandidaadina Europarlamenti, Riigikogusse või kohaliku omavalitsuse volikogusse
valituna täitma kohusetundlikult sellest tulenevaid kohustusi;
6) kasutama erakonna vara ainult ettenähtud korras ja ulatuses.
6. Liikme Erakonnast väljaastumise ja väljaarvamise tingimused ja kord
6.1. Piirkonna juhatus loeb oma otsusega liikme Erakonnast lahkunuks:
1) kui ta on esitanud kirjaliku avalduse Erakonnast väljaastumise kohta;
2) kui ta on kaotanud Eesti kodakondsuse;
3) kui tema teovõimet on piiratud selliselt, et ta ei saa erakonna liikme õigusi ja kohustusi teostada;
4) kui tal on seadusega keelatud kuuluda erakonda.
6.2. Erakonna eestseisus võib oma motiveeritud otsusega arvata liikme erakonnast välja:
1) kui ta on rikkunud oluliselt käesolevat põhikirja või programmi või Erakonna esinduskogude või
juhtimisorganite otsuseid;
2) kui ta on sooritanud ebaväärika teo;
3) kui ta on Erakonna mainet oluliselt kahjustanud;
4) kui ta on jõustunud kohtuotsusega mõistetud süüdi kriminaalkuriteos;
5) kui ta on esitanud Erakonnale valeandmeid.
6.3. Erakonna eestseisus või piirkonna juhatus teeb oma otsuse väljaarvatud endisele liikmele
viivitamatult kirjalikult teatavaks.
7. Erakonna liikmeks saamise võimatus
7.1. Erakonna liikmeks ei saa võtta isikut, kes:
1) kannab kriminaalkaristust;
2) on Erakonnast varasemalt välja arvatud;
3) ei saa seadusest tulenevate piirangute tõttu kuuluda erakonda;
4) oma varasema tegevuse või käitumise tulemusel kujunenud maine tõttu kahjustab olulisel määral
erakonna mainet.
7.2. Käesoleva põhikirja punkti 7.1. alapunktidest 2 ja 4 võib erandeid teha üksnes Erakonna
eestseisuse otsuse alusel. Põhikirja punkti 7.1. alapunktidest 1 ja 3 erandite tegemine ei ole
lubatud.“
8. Erakonna üleriigilised ja piirkondlikud liikmeühendused
8.1. Erakonna liikmeühendus on Erakonna liikmete algatusel Erakonnas moodustatud piirkondlik
või üleriigiline üksus, mille tegevuse eesmärgiks on:
1) erakonna liikmete aktiviseerimine osavõtuks erakonna poliitika kujundamisest mingis
konkreetses küsimuses või valdkonnas ja selles omapoolsete lahenduste ettevalmistamine ja
väljapakkumine;
2) oma liikmete huvide esindamine erakonna poliitika kujundamisel.
8.2. Piirkondliku liikmeühenduse registreerimist võivad taotleda kümme või enam vastava
piirkonna liiget. Üleriigilise liikmeühenduse registreerimist võivad taotleda sada või enam erakonna
liiget kolmest või enamast erinevast piirkonnast.
8.3. Liikmeühendus asutatakse asutamiskoosolekul, kus asutajad võtavad vastu Erakonna
liikmeühenduste moodustamise töökorra nõudmistele vastava põhikirja.
8.4. Liikmeühendusse võivad kuuluda ka erakonna noor- ja toetajaliikmed ja teised erakonda
mittekuuluvad isikud, kui see on ette nähtud vastava liikmeühenduse põhikirjas.
8.5. Liikmeühendusse ei või kuuluda põhikirja punkti 7 alapunktis 4 määratletud isik.
8.6. Piirkondliku liikmeühenduse registreerib vastava piirkonna juhatus, üleriigilise liikmeühenduse
erakonna volikogu.
8.7. Sadat või enamat erakonna liiget koondava registreeritud piirkondliku ühenduse üks esindaja
võib sõnaõigusega osaleda piirkonna juhatuse koosolekul. Sadat või enamat erakonna liiget kuuest
või enamast piirkonnast koondava registreeritud üleriigilise ühenduse esindaja võib sõnaõigusega
osaleda Erakonna volikogu koosolekul. Liikmeühenduse esindaja erakonna volikogus või piirkonna
juhatuses peab olema erakonna liige.
III osa
ERAKONNA STRUKTUUR JA JUHTIMINE
9. Osakond
9.1. Osakond on Erakonna regionaalse struktuuri põhiüksus, mis teostab erakonna poliitikat
kohaliku omavalitsuse tasandil.
9.2. Iga kohaliku omavalitsuse kohta saab moodustada ühe osakonna, kui erakonna volikogu ei
otsusta teisiti. Erandina võib moodustada mitme (naabruses asuva) kohaliku omavalitsuse kohta
ühisosakonna. Alaliselt välismaal elavad erakonna liikmed võivad asukohamaa järgi moodustada
(mitme) kohaliku omavlitsuse kohta ühisosakonna. (Ühis)osakonna liikmed määratlevad Erakonna
piirkonna, mille liikmed nad soovivad olla.
9.3. Osakond moodustatakse asutamiskoosolekul vähemalt kolme Erakonna liikme poolt. Välismaa
osakonna moodustamiseks on vajalik Erakonna eestseisuse eelnev nõusolek.
9.4. Asutamiskoosoleku protokoll koos asutajate allkirjadega saadetakse vastava piirkonna juhatuse
kaudu Erakonna eestseisusele osakonna registreerimise otsustamiseks.
9.5. Osakonna esinduskogu on osakonna üldkogu, mis kutsutakse osakonna juhatuse poolt
korralisena kokku vähemalt üks kord aastas.
9.6. Osakonna juhatus on kohustatud kirjaliku nõude saamisest arvates kolme nädala jooksul kokku
kutsuma osakonna erakorralise üldkogu, kui seda nõuab osakonna esimees või vähemalt 1/10
osakonna liikmetest. Osakonna juhatus võib erakorralise üldkogu kokkukutsumise otsustada ka
omal äranägemisel.
9.7. Osakonna juhatus kutsub osakonna üldkogule kõik osakonna liikmed, teatades neile kirjalikult
või elektroonselt üldkogu toimumise aja, koha ja päevakorra projekti vähemalt 10 päeva enne
korralist ja vähemalt 5 päeva enne erakorralist üldkogu. Erakorralise üldkogu päevakorra projekti
määravad üldkogu kokkukutsumise nõude esitajad.
9.8. Osakonna üldkogu:
1) arutab ja otsustab kohaliku tasandi poliitika küsimusi;
2) määrab osakonna juhatuse suuruse ning valib oma liikmete hulgast kaheks aastaks osakonna
juhatuse liikmed;
3) kuulab vähemalt üks kord aastas ära juhatuse aruande;
4) kinnitab programmi kohaliku omavalitsuse volikogu valimisteks;
5) kinnitab osakonna eelarve täitmise aruande;
6) arutab erakonna poliitikaga seotud küsimusi ning edastab oma seisukohad erakonna teistele
organitele;
7) moodustab vajadusel allosakondi;
8) täidab teisi käesolevast põhikirjast ja erakonna esinduskogude ning juhtimisorganite otsustest
tulenevaid ülesandeid.
9.9. Osakonna juhatus:
1) juhib osakonna tegevust;
2) esitab osakonna üldkogule kinnitamiseks programmi eelnõu;
3) kinnitab osakonna tegevuskava ning korraldab selle elluviimist;
4) korraldab kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste kampaaniat kohaliku omavalitsuse
territooriumil;
5) otsustab koostöö küsimused teiste poliitiliste jõududega kohaliku omavalitsuse tasandil;
6) kuulab ära erakonda kohaliku omavalitsuse volikogus ja valitsuses esindavate isikute aruanded;
7) teeb ettepanekuid erakonda esindavate kohaliku omavalitsuse juhtide määramiseks ja
tagasikutsumiseks;
8) arutab erakonna liikmeks astumise avaldusi;
9) korraldab osakonna liikmete arvestust;
10) esitab osakonna üldkogule aruande oma tegevusest;
11) valib oma liimete hulgast osakonna esimehe;
12) täidab teisi käesolevast põhikirjast ja erakonna esinduskogude ning juhtimisorganite otsustest
tulenevaid ülesandeid.
9.10. Osakonna juhatus võib lisaks üldkogudele korraldada omal äranägemisel osakonna liikmete
koosolekuid erinevate poliitiliste küsimuste arutamiseks.
9.11. Osakonna esimees:
1) esindab osakonda;
2) korraldab osakonna juhatuse tegevust;
3) esitab osakonna üldkogule aruande juhatuse tegevusest.
10. Piirkond
10.1. Ühe maakonna osakonnad moodustavad Erakonna piirkonna, mis teostab erakonna poliitikat
maakonna tasandil.
10.2. Piirkonna kõrgeim esinduskogu on üldkogu, mis kutsutakse piirkonna juhatuse poolt
korralisena kokku vähemalt üks kord aastas.
10.3. Piirkonna juhatus on kohustatud kirjaliku nõude saamisest arvates kolme nädala jooksul
kokku kutsuma piirkonna erakorralise üldkogu, kui seda nõuab:
1) piirkonna esimees või;
2) vähemalt 1/3 piirkonna osakondadest või;
3) vähemalt 1/10 piirkonna liikmetest.
10.4. Piirkonna juhatus kutsub piirkonna üldkogule kõik piirkonna liikmed, teatades neile kirjalikult
või elektroonselt üldkogu toimumise aja, koha ja päevakorra projekti vähemalt 10 päeva enne
korralist ja vähemalt 5 päeva enne erakorralist üldkogu. Erakorralise üldkogu päevakorra projekti
määravad üldkogu kokku kutsumise nõude esitajad.
10.5. Piirkonna üldkogu:
1) valib oma liikmete hulgast kaheks aastaks piirkonna juhatuse liikmed;
2) kuulab vähemalt üks kord aastas ära juhatuse aruande;
3) valib oma liikmete hulgast kaheks aastaks piirkonna esindaja(d) Erakonna volikokku;
4) valib oma liikmete hulgast piirkonna kuni kolmeliikmelise revisjonikomisjoni ja kuulab vähemalt
üks kord aastas ära tema aruande;
5) kinnitab piirkonna eelarve täitmise aruande;
6) arutab erakonna poliitikaga seotud küsimusi ning edastab oma seisukohti erakonna teistele
esinduskogudele ja juhtimisorganitele;
7) täidab teisi käesolevast põhikirjast ja erakonna esinduskogude ning juhtimisorganite otsustest
tulenevaid ülesandeid.
8) määrab järgmisel piirkonna üldkogul valitava piirkonna juhatuse suuruse või volitab ametis
olevat piirkonna juhatust tegema ettepaneku järgmise juhatuse suuruse määramiseks, mis esitatakse
kinnitamiseks piirkonna üldkogule, mis valib järgmise piirkonna juhatuse;
10.6. Piirkonna juhatus:
1) juhib piirkonna tegevust;
2) koordineerib piirkonda kuuluvate osakondade koostööd;
3) määrab piirkonna üldkogu toimumise aja, koha ja päevakorra projekti ning korraldab üldkogu
toimumise;
4) kinnitab piirkonna eelarve;
5) kinnitab piirkonna tegevuskava ning korraldab kinnitatud tegevuskava elluviimist;
6) koordineerib maakonnas asuvate osakondade poolt teostatavat kohalike omavalitsuste
volikogude valimiste kampaaniaid;
7) võtab Erakonda liikmeid vastu ning korraldab piirkonna liikmete arvestust;
8) valib oma liikmete seast piirkonna esimehe;
9) olles saanud piirkonna üldkogult vastava volituse teeb piirkonna järgmisele üldkogule ettepaneku
järgmise piirkonna juhatuse suuruse määramiseks;
10) täidab teisi käesolevast põhikirjast ja erakonna esinduskogude ning juhtimisorganite otsustest
tulenevaid ülesandeid
10.7. Piirkonna juhatus võib lisaks üldkogudele omal äranägemisel korraldada piirkonna liikmete
koosolekuid erinevate poliitiliste küsimuste arutamiseks.
10.8. Piirkonna esimees:
1) esindab piirkonda;
2) korraldab piirkonna juhatuse tegevust;
3) esitab piirkonna üldkogule aruande juhatuse tegevusest.
10.9. Tallinna osakondadele ja piirkonnale kohaldatakse põhikirja sätteid, arvestades käesolevas
põhikirjas sätestatud erisusi.
10.10. Tallinnas saab iga linnaosas moodustada ühe osakonna. Tallinna linnaosas moodustatud
osakond teostab erakonna poliitikat vastava linnaosa tasandil.
10.11. Tallinnas moodustatud osakonna üldkogu pädevuse erisuseks on, et üldkogu kuulab vähemalt
üks kord aastas ära vastava linnaosa valitsuses ja linnaosa halduskogus erakonda esindavate isikute
koondaruanded.
10.12. Tallinnas moodustatud osakonna juhatuse pädevuse erisused:
1) teeb piirkonna juhatusele ettepanekuid kohaliku omavalitsuse volikogu valimise programmi
kohta;
2) teeb piirkonna juhatusele ettepanekuid kandidaatide ülesseadmiseks kohaliku omavalitsuse
volikogu valimistel;
3) osaleb linnaosa tasandil kohaliku omavalitsuse volikogu valimiskampaanias;
4) kuulab ära vastava linnaosa valitsuses ja halduskogus erakonda esindavate isikute aruanded;
5) osaleb Europarlamendi ja Riigikogu valimiskampaanias linnaosa tasandil.
10.13. Tallinna linnaosade osakonnad moodustavad Tallinna piirkonna, mis teostab erakonna
poliitikat Tallinna tasandil.
10.14. Tallinna piirkonna üldkogu pädevuse erisuseks on, et üldkogu kuulab vähemalt üks kord
aastas ära kohaliku omavalitsuse volikogus ja valitsuses erakonda esindavate isikute
koondaruanded.
10.15. Tallinna piirkonna juhatuse pädevuse erisused:
1) kinnitab programmi kohaliku omavalitsuse volikogu valimisteks;
2) kinnitab kandidaadid kohaliku omavalitsuse volikogu valimisteks;
3) korraldab kohaliku omavalitsuse volikogu valimiskampaaniat;
4) otsustab koostöö küsimused teiste poliitiliste jõududega kohaliku omavalitsuse tasandil;
5) teeb ettepanekuid erakonda esindavate kohaliku omavalitsuse juhtide määramiseks ja
tagasikutsumiseks;
6) kuulab ära erakonda kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuses esindavate isikute aruanded;
7) osaleb linna tasandil Europarlamendi ja Riigikogu valimiskampaanias.
10.16. Erakonna volikogu võib teistes suuremates Eesti linnades moodustada lisaks maakondlikule
piirkonnale täiendavaid piirkondi lähtudes üleriigiliste valimisringkondade paiknemisest.
11. Erakonna Suurkogu
11.1. Suurkogu (mittetulundusühingute seaduse tähenduses üld- või volinike koosolek) on Erakonna
kõrgeim esinduskogu – erakonna liikmete üldkoosolek.
11.2. Erakonna korraline Suurkogu kutsutakse kokku vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.
Korraline Suurkogu saab toimuda kõige varem 21 päeva möödumisel Suurkogu kokku kutsunud
volikogu otsusest.
11.3. Erakorralise Suurkogu kokkukutsumist võivad nõuda erakonna esimees, aukohus või vähemalt
1/10 erakonna liikmetest. Nõue tuleb esitada kirjalikult Erakonna volikogule, kes kutsub
erakorralise Suurkogu kokku kooskõlas käesoleva põhikirjaga. Volikogu võib otsustada erakorralise
Suurkogu kokkukutsumise ka omal äranägemisel. Erakorraline Suurkogu võib toimuda kõige varem
pärast 21 päeva möödumist Suurkogu kokku kutsunud volikogu otsusest ja kõige hiljem pärast 35
päeva möödumist Suurkogu kokku kutsunud volikogu otsusest.
11.4. Suurkogu toimumise aja, koha ja päevakorra projekti teatab erakonna kantselei erakonna
struktuuriüksustele hiljemalt 21 päeva enne korralise Suurkogu või erakorralise Suurkogu
toimumist. Lisaks avaldab kantselei Suurkogu toimumise aja, koha, esindusnormi ja päevakorra
projekti kohta teate vähemalt ühes üleriigilises päevalehes ning edastab kõigile erakonna liikmetele
teate Suurkogu toimumise kohta hiljemalt 10 päeva enne Suurkogu toimumist.
11.5. Suurkogul võivad osaleda kõik Erakonna liikmed. Suurkogul osalevad hääleõigusega
mandaate omavad Erakonna liikmed. Juhul, kui volikogu otsustab Suurkogu kokkukutsumise
mittetulundusühingu üldkoosolekuna, väljastatakse mandaadid kõigile Suurkogule nõuetekohaselt
registreerunud erakonna liikmetele. Juhul, kui volikogu otsustab Suurkogu kokkukutsumise
volinike koosolekuna, moodustub mandaatide arv volikogu poolt kehtestatud esindusnormi alusel.
Esindusnorm ei või olla väiksem kui 1/10 erakonna liikmetest.
11.6. Suurkogu:
1) kinnitab Suurkogu päevakorra ja valib valimistoimkonna;
2) võtab vastu erakonna põhikirja ja maailmavaate programmdokumendi ning teeb neis muudatusi;
3) valib kaheaastaseks ametiajaks esimehe, kakskümmend eestseisuse liiget, viieliikmelise
revisjonikomisjoni ning üheksaliikmelise Erakonna aukohtu;
4) kinnitab liikmemaksu suuruse ja maksetähtaja;
5) valib sarnaselt esimehele erakonna auesimehe ja auliikmeid;
6) otsustab erakonna tegevuse põhiküsimusi;
7) otsustab erakonna ühinemise või tegevuse lõpetamise;
8) täidab muid põhikirjast tulenevaid ülesandeid.
11.7. Suurkogu on otsustusvõimeline, kui ta on kokku kutsutud põhikirja kohaselt.
11.8. Suurkogu otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega, kui põhikiri ei sätesta teisiti.
11.9. Mitme ettepaneku korral langetatakse otsus konkureeriva hääletamise teel. Võitnud ettepanek
võetakse vastu lihthäälteenamusega.
11.10. Kui hääletusel on üks ettepanek, peab olema vastuhääletamise võimalus.
11.11. Kandidaate saab üles seada vähemalt kakskümmend päeva enne Suurkogu. Ettepanek
kandidaadi ülesseadmiseks tuleb esitada kirjalikult erakonna eestseisusele. Esimehe kandidaadi
ülesseadmiseks on vajalik 50 Erakonna liikme kirjalikult või elektroonselt väljendatud toetus
kandidaadi ülesseadmise ettepanekule. Muude Suurkogul valitavatesse ametitesse kandideerijate
ülesseadmiseks on vajalik esitada kümne Erakonna liikme kirjalikult või elektroonselt väljendatud
toetus.
11.12. Kandidaadi ülesseadmiseks on vajalik kandidaadi kirjalik nõusolek.
11.13. Kandidaatide nimekirja sulgeb 14 päeva enne Suurkogu erakonna eestseisus ja teavitab
kandidaatidest erakonna liikmeid.
11.14. Esimees valitakse salajasel hääletusel. Erakonna esimeheks on valitud kandidaat, kes saab
üle poole hääletanute häältest. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse
uus hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Valituks osutub enim hääli saanud
kandidaat. Võrdsete häälte korral heidetakse esimehe väljaselgitamiseks liisku.
11.15. Eestseisus, revisjonikomisjon ning aukohus valitakse salajasel hääletusel. Valituks osutuvad
enim hääli saanud kandidaadid.
11.16. Kui eelnimetatud valitud isik astub tagasi, või kui ta mõnel põhjusel ei saa pikaajaliselt
töötada valitaval kohal, siis astub tema kohale asendusliige. Otsuse asendusliikme määramise kohta
teeb vastav valitav kogu tagasiastuja kirjaliku avalduse alusel.
11.17. Asendusliikmeks määratakse esimene valimata jäänud kandidaat. Asendusliikmeteks saab
olla viis enim hääli saanud, kuid mitte valitud kandidaati.
11.18. Erakonna kõigi kogude valimisel on igal valimistel osaleval Erakonna liikmel niipalju hääli
kui on valitava kogu liikmete arvu ruutjuur. Kui ruutjuur pole täisarv, siis taandatakse valija häälte
arv väiksemaks täisarvuks.
11.19. Erakonna esimees, peasekretär, Riigikogu fraktsioon, ministrid, volikogu, revisjonikomisjon
ning aukohus esitavad Suurkogule kirjalikult oma aruanded.
12. Erakonna volikogu
12.1. Erakonna volikogu (mittetulundusühingute seaduse tähenduses muu organ) on Erakonna
kõrgeim esinduskogu Erakonna Suurkogude vahelisel ajal. Erakonna volikogu lähtub oma
tegevuses Erakonna Suurkogu otsustest.
12.2. Volikogu koosneb Erakonna eestseisuse liikmetest ja iga piirkonna neljast esindajast, kellest
üks on piirkonna esimees ja teised on valitud piirkonna üldkogu poolt. Kui piirkonna esimees on
erakonna eestseisuse liige, valib piirkonna üldkogu volikogusse kolm oma piirkonna esindajat. Kui
erakonna piirkonnas on volikogu liikmekandidaatide esitamise päevaks üle kahesaja liikme, valib
piirkonna üldkogu volikokku iga täiendava piirkonnaliikmete täis-saja kohta ühe täiendava liikme.
12.3. Erakonna volikogu töös võivad sõnaõigusega osaleda:
1) Erakonna ministrid;
2) Erakonda kuuluvad Erakonna Riigikogu fraktsiooni liikmed;
3) Erakonna Eurosaadikud;
4) Erakonna peasekretär;
5) Erakonna aukohtu liikmed;
6) Erakonna revisjonikomisjoni liikmed;
7) vähemalt sajaliikmeliste erakonnasiseste ühenduste esimehed või aseesimehed.
12.4. Erakonna volikogu:
1) valib Erakonna volikogu esimehe ja kaks aseesimeest;
2) kinnitab Erakonna ministrikandidaadid;
3) võtab Erakonna nimel vastu olulisi poliitilisi otsuseid ning annab Erakonna eestseisusele
volikogudevahelisel ajal tegutsemiseks suuniseid;
4) kinnitab ametisse erakonna eestseisuse poolt esitatud peasekretäri kandidaadi ja otsustab
eestseisuse ettepaneku alusel peasekretäri ennetähtaegse ametist vabastamise;
5) kinnitab Erakonna osalusel sõlmitavad erakondadevahelised lepped;
6) kinnitab erakonna koostööpartnerid Riigikogus ja Vabariigi Valitsuses;
7) kuulab ära erakonna Riigikogu fraktsiooni aruande ning annab vajadusel sellele hinnangu;
8) kuulab ära peasekretäri tegevusaruande, samuti kuulab ära erakonda Vabariigi Valitsuses
esindavate ministrite aruanded ning annab vajadusel nendele hinnangu;
9) vajadusel kutsub tagasi erakonna esindaja Vabariigi Valitsuses;
10) esitab ettepanekuid ja seaduseelnõude algatusi erakonna Riigikogu fraktsioonile ja erakonda
Vabariigi Valituses esindavatele ministritele, millest viimased juhinduvad;
11) kinnitab erakonna kandidaadid Europarlamendi ja Riigikogu valimistel vastavalt valimiskorrale
ning otsustab Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise erakonna poolt;
12) kinnitab Erakonna Suurkogu toimumise aja, koha, esindusnormi ja päevakorra projekti ja teeb
eestseisusele ülesandeks Erakonna Suurkogu kokkukutsumise;
13) kinnitab erakonna eestseisuse ettepanekul peaministrikandidaadi;
14) esitab Suurkogule vastuvõtmiseks erakonna maailmavaate programmdokumendi ning põhikirja
muudatused;
15) kinnitab erakonna finantskorra;
16) kuulab ära erakonna esimehe ja eestseisuse aruanded;
17) kinnitab reglemendi erakonna kandidaatide ülesseadmiseks Europarlamendi, Riigikogu ja
kohalike volikogude valimistel;
18) kinnitab reglemendi, mis sätestab kas ja kuidas viiakse Erakonda Vabariigi Valitsuses esindava
ministri suhtes läbi usaldushääletus;
19) otsustab erakonna kuulumise rahvusvahelistesse organisatsioonidesse;
20) moodustab erakonna täiendavad piirkonnad;
21) kinnitab erakonna suhtlusreeglid avalikkusega ja erakonna sees;
22) kinnitab erakonna valdkonnapoliitikad;
23) moodustab komisjone vastavalt vajadusele;
24) kinnitab osakondade ja liikmeühenduste moodustamise;
25) täidab teisi käesolevast põhikirjast ja Suurkogu otsustest tulenevaid ülesandeid;
26) kinnitab esimehe ettepanekul eestseisuse liikmete seast kuni 3 aseesimeest;
27) kuulab ära ja kinnitab Erakonna majandusaasta aruande;
28) kinnitab Erakonna Riigikogu valimiste programmi, Euroopa Parlamendi valimiste programmi ja
kohalike omavalitsuste valimiste üldprogrammi.
12.5. Erakonna volikogu esimees:
1) korraldab volikogu tööd, valmistab ette, kutsub kokku ja juhatab volikogu koosolekuid;
2) kirjutab alla volikogu otsustele ja teistele dokumentidele;
3) koordineerib volikogu juurde moodustatud komisjonide tööd;
4) esitab Suurkogule aruande volikogu tööst.
12.6. Erakonna volikogu esimees kutsub volikogu koosoleku kokku vähemalt ühenädalase
etteteatamisajaga teatades volikogu liikmetele volikogu toimumise aja, koha ja päevakorra projekti.
Volikogu erakorralisest koosolekust peab ette teatama vähemalt kolm päeva. Volikogu esimees
kutsub volikogu kokku oma algatusel või erakonna esimehe või eestseisuse või revisjonikomisjoni,
piirkonna üldkogu või 1/10 volikogu liikmete ettepanekul.
12.7. Volikogu koosolek on otsustusvõimeline, kui selles osaleb üle kolmandiku volikogu
liikmetest.
13. Erakonna eestseisus
13.1. Erakonna eestseisus (mittetulundusühingute seaduse tähenduses juhatus) koosneb 21 liikmest.
Eestseisusesse kuuluvad Suurkogu poolt valitud esimees ja 20 Suurkogu poolt valitud liiget.
Eestseisuse volitused kestavad kuni kaks aastat.
13.2. Erakonna eestseisuse liige ei tohi olla samaaegselt Erakonna aukohtu, valimiskomisjoni ega
revisjonikomisjoni liige ega Erakonna ametnik.
13.3. Kui Erakonna eestseisuse liige soovib Erakonna eestseisusest lahkuda, asub tema asemel
Erakonna eestseisuse liikmeks Erakonna Suurkogul Erakonna eestseisuse valimistel enim hääli
saanud asendusliige.
13.4. Kui Erakonna Suurkogu poolt valitud Erakonna eestseisuse liige ei suuda kestvalt täita oma
ülesandeid või tema liikmelisus Erakonnas lõppeb, asub Erakonna volikogu otsusel tema asemele
Erakonna eestseisuse liikmeks Erakonna Suurkogul Erakonna eestseisuse valimisel enim hääli
saanud asendusliige.
13.5. Erakonna eestseisuse töös osalevad sõnaõigusega Erakonna peasekretär, volikogu esimees,
Erakonna Riigikogu fraktsiooni esindaja ja ministrid. Erakonna eestseisuse töös võivad
sõnaõigusega osaleda Erakonna aukohtu ja revisjonikomisjoni esindajad. Kui Erakonnal on
auesimees, saab ta osaleda Erakonna eestseisuse koosolekul sõnaõigusega.
13.6. Erakonna eestseisus juhib Erakonna tegevust Erakonna Suurkogude ja volikogude vahelisel
ajal. Erakonna eestseisus lähtub oma tegevuses Erakonna Suurkogu ja volikogu otsustest.
13.7. Erakonna eestseisus koguneb vähemalt kord kuus.
13.8. Erakonna eestseisus võtab vastu otsuseid, kui selle koosolekul osaleb üle poole Erakonna
eestseisuse liikmetest. Erakonna eestseisuse otsuse vastuvõtmiseks on nõutav Erakonna eestseisuse
koosolekul osalenud Erakonna eestseisuse liikmete lihthäälteenamus.
13.9. Erakonna eestseisus:
1) täidab Erakonna Suurkogu ja volikogu otsuseid ning võtab Erakonna nimel vastu poliitilisi
otsuseid ja avaldusi;
2) otsustab riigi ja rahvusvahelisel tasandil Erakonna poliitilise esindamisega seotud küsimusi ja
annab selleks volitusi. Erakonna eestseisuse otsuseta on Erakonna esindamise pädevus esimehel ja
käesolevas põhikirjas sätestatud juhtudel aseesimeestel;
3) korraldab Erakonna tegevust rahvusvahelisel tasandil ja teeb Erakonna volikogule ettepanekuid
rahvusvaheliste organisatsioonidega liitumise ja neist lahkumise kohta;
4) otsustab vastavalt käesoleva põhikirjale liikme Erakonnast väljaarvamist;
5) juhib Europarlamendi, Riigikogu ja presidendi valimise kampaaniat ning üleriigilistes küsimustes
kohalike omavalitsuste volikogude valimiskampaaniat ning moodustab vajadusel
valimiskampaaniate läbiviimiseks komisjone ja toimkondi;
6) esitab erakonna Esimehe ettepanekul Erakonna volikogule ametisse kinnitamiseks peasekretäri
kandidaadi ja teeb vajadusel volikogule ettepaneku peasekretäri ennetähtaegseks ametist
vabastamiseks;
7) juhib Erakonna majandustegevust;
8) otsustab regionaalsetele struktuuriüksustele ja erakonnasisestele ühendustele iseseisvaks
majandustegevuseks volituste andmisega seotud küsimusi;
9) annab oma tegevusest aru Suurkogule ja volikogule;
10) otsustab Erakonna ja teiste poliitiliste jõudude koostöö küsimusi Riigikogu valimistel;
11) otsustab riigi tasandil valitsuskoalitsioonis osalemise küsimusi, kuulates eelnevalt ära Erakonna
Riigikogu fraktsiooni seisukoha;
12) teeb ettepanekud volikogule Erakonda valitsuses esindavate ministrite kandidaatide
nimetamiseks ja ministrite tagasikutsumiseks;
13) valmistab ette ja esitab Erakonna volikogule kinnitamiseks pikaajalised tegevuskavad ja
projektid;
14) kinnitab Erakonna eelarve;
15) kutsub kokku Erakonna Suurkogu vastavalt volikogu otsusele;
16) esitab Erakonna Suurkogule kinnitamiseks majandusaasta aruande;
17) esitab Erakonna volikogule ettepanekuid koostööpartnerite kohta Riigikogus ja Vabariigi
Valitsuses;
18) kuulab jooksvalt ära Erakonna Riigikogu fraktsiooni aruandeid ning annab tegevussuuniseid;
19) kuulab jooksvalt ära Erakonda Vabariigi Valitsuses esindavate ministrite aruanded ning annab
tegevussuuniseid;
20) esitab ettepanekuid ja seaduseelnõude algatusi Erakonna Riigikogu fraktsioonile ja Erakonda
Vabariigi Valitsuses esindavatele ministritele;
21) esitab Erakonna volikogule kinnitamiseks Erakonna osalusel sõlmitavad erakondadevahelised
lepped;
22) esindab Erakonda suhetes teiste erakondadega ning peab nendega läbirääkimisi;
23) moodustab vajadusel Erakonnasiseseid ühiskondlikke ametikohti;
24) moodustab esimehe ettepanekul toimkonna poliitilise tegevuse koordineerimiseks eestseisuse
koosolekute vahelisel ajal;
25) täidab teisi Erakonna põhikirjast ning Erakonna Suurkogu ja volikogu otsustest tulenevaid
ülesandeid, mida ei ole sõnaselgelt antud mõne muu Erakonna põhikirjalise organi pädevusse.
14. Erakonna esimees ja aseesimehed
14.1. Erakonna esimees:
1) esindab Erakonda ja kirjutab Erakonna nimel alla poliitilistele lepingutele ja avaldustele.
Esimees allkirjastab Erakonna eestseisuse otsused;
2) on Erakonna eestseisuse esimees ja korraldab Erakonna eestseisuse tegevust;
3) juhatab Erakonna eestseisuse koosolekuid;
4) esitab Suurkogule ja volikogule aruanded enda ja eestseisuse tegevusest;
5) sõlmib Erakonna peasekretäriga teenistuslepingu.
14.2. Erakonna esimehe volitused kestavad kuni kaks aastat.
14.3. Erakonnal on kuni kolm aseesimeest, kelle tegevusvaldkonnad määrab volikogu.
15. Erakonna peasekretär
15.1. Peasekretär kinnitatakse ametisse Erakonna esimehe volituste ajaks volikogu poolt Erakonna
eestseisuse ettepaneku alusel. Ettepaneku eestseisusele teeb Erakonna esimees. Peasekretäriks saab
nimetada Erakonna liikme.
15.2. Peasekretär:
1) juhib Erakonna korralduslikku tegevuskava ja eestseisuse otsuste täitmist;
2) korraldab erakonna organite otsuste täitmist ja erakonna volikogu kinnitatud tegevuskava
elluviimist;
3) vastutab erakonna eelarve täitmise eest;
4) vastutab erakonna raamatupidamise korraldamise eest;
5) vastutab erakonna finantskorra reeglite täitmise eest;
6) esitab volikogule aruandlusperioodi laekumiste ning kulutuste aruande;
7) valmistab ette järgmise aruandlusperioodi eelarve eelnõu;
8) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid kantselei töötajatega ja teiste erakonna ametnikega;
9) vastutab kantselei töö eest;
10) annab oma tegevusest aru erakonna eestseisusele, esimehele, volikogule ja Suurkogule;
11) koordineerib erakonna regionaalsete struktuuriüksuste (piirkondade) tegevust;
12) koordineerib erakonna valimiskampaaniaid;
13) osaleb sõnaõigusega volikogu ja eestseisuse koosolekutel.
15.3. Erakonna esimees sõlmib peasekretäriga teenistuslepingu, milles sätestatakse peasekretäri
täpsemad õigused ja kohustused.
16. Erakonna kantselei
Kantselei korraldab Erakonna asjaajamist ja informatsiooni vahetust volikogu poolt kehtestatud
asjaajamiskorra kohaselt ja eestseisuse otsuste alusel.
17. Erakonna ja piirkonna revisjonikomisjon
17.1. Suurkogu valib Erakonna revisjonikomisjoni liikmed ja asendusliikmed. Revisjonikomisjon
annab aru ainult teda valinud kogule. Piirkonna revisjonikomisjoni valib vastava piirkonna üldkogu.
Revisjonikomisjoni liige ei tohi olla samaaegselt erakonna eestseisuse või vastava piirkonna
juhatuse ega Erakonna aukohtu liige.
17.2. Revisjonikomisjoni liikmed valivad endi hulgast esimehe. Erakonna revisjonikomisjoni
esimees võib sõnaõigusega osaleda erakonna eestseisuse ja volikogu koosolekutel. Piirkonna
revisjonikomisjoni esimees võib osaleda sõnaõigusega vastava piirkonna või selle osakonna
juhatuste koosolekutel.
17.3. Revisjonikomisjoni põhiülesanne on erakonna vastava tasandi organite otsuste täitmise,
finantskorra järgimise ja majandustegevuse kontrollimine. Vähemalt kord aastas revideerib vastav
revisjonikomisjon erakonna ja/või piirkondade rahaliste ja muude vahendite laekumist ning
kasutamist.
17.4. Revisjonikomisjoni otsused võetakse vastu häälteenamusega.
17.5. Vastava tasandi revisjonikomisjon:
1) valib oma liikmete hulgast revisjonikomisjoni esimehe, kes korraldab revisjonikomisjoni tööd;
2) revideerib Erakonna või oma piirkonna majandustegevust ning majandusarvestust;
3) teeb vajadusel vastava taseme juhtorganile ettepanekuid erakonna või vastava struktuuriüksuse
majandustegevuse ja majandusarvestuse korraldamiseks;
4) teeb vajadusel peasekretärile ettekirjutusi erakonna majandusarvestust puudutavates küsimustes;
5) esitab vastava taseme juhtorganitele vähemalt üks kord aastas oma tegevusaruande.
18. Erakonna aukohus
18.1. Erakonnal on Erakonna aukohus. Erakonna aukohtu valib Suurkogu. Aukohtu liige ei tohi olla
samaaegselt Erakonna juhtimis- või kontrollorgani liige ega Erakonna ametnik.
18.2. Aukohus:
1) valib oma liikmete hulgast aukohtu esimehe, kes korraldab aukohtu tööd ja võib sõnaõigusega
osa võtta erakonna juhtorganite koosolekutest;
2) arutab Erakonna liikmete ja organite vahelisi tüliküsimusi seoses erakondliku tegevusega,
auhaavamise süüdistusi, annab omapoolseid hinnanguid Erakonna valitavatele kogudele Erakonna
liikmete tegevuse kõlbelise sobivuse asjus ning tõlgendab põhikirja vastavalt Erakonna volikogu
poolt kehtestatud aukohtumenetluse korrale;
3) arutab erakonna organite (välja arvatud Suurkogu ja volikogu) tegevuse kohta esitatud avaldusi,
hinnates erakonna organite tegevuse kooskõla põhikirja ja programmiga ning Suurkogu ja volikogu
otsustega;
4) esitab Suurkogule ülevaate oma tegevusest.
18.3. Asja arutamisel on aukohtul õigus nõuda erakonna liikmetelt ja organitelt vaidlust
puudutavaid dokumente ja seletusi.
18.4. Aukohtu otsused võetakse vastu häälteenamusega. Aukohus annab omapoolseid hinnanguid ja
otsib tülides lepitust.
18.5. Alustatud aukohtumenetlus viiakse lõpule sõltumata sellest, kas Erakonna liige, kelle
aukohtuasja menetletakse, on menetluse ajal Erakonnast lahkunud. Aukohtumenetlus lõpetatakse,
kui Erakonna liige, kelle aukohtuasja menetletakse, sureb.
IV osa
ERAKONNA FRAKTSIOONID VALITAVATES KOGUDES, EUROSAADIKUTE
KOOSTÖÖVORMID JA ERAKONNA MINISTRID
19. Erakonna Riigikogu fraktsioon
19.1. Riigikogusse valitud erakonna liikmed moodustavad Riigikogu Erakonna fraktsiooni, mis viib
seadusandluse teostamisega ellu Erakonna poliitikat.
19.2. Riigikogu fraktsioon lähtub oma tegevuses Erakonna programmist, valimisprogrammist,
Suurkogu, volikogu ja eestseisuse otsustest, samuti teiste Riigikogus esindatud erakondadega
sõlmitud kokkulepetest.
19.3. Riigikogu fraktsioon kuulab ja arutab läbi erakonda valitsuses esindavate ministrite aruanded
jooksvast tegevusest. Ministrite osalemine fraktsiooni koosolekutel on kohustuslik.
19.4. Fraktsioon kinnitab kuu jooksul peale Riigikogu valimisi tööjaotuskava, kuulates ära
eestseisuse seisukohad.
19.5. Riigikogu fraktsioon annab oma tegevusest aru Suurkogule ja eestseisusele.
20. Erakonna ministrid
20.1. Erakonda valitsuses esindavad ministrid viivad täitevvõimu teostamisega ellu Erakonna
poliitikat. Erakonna esindajad valitsuses määratakse järgnevalt – poliitikatoimkond esitab
kandidaadid eestseisusele, kes kooskõlastab kandidaadid erakonna fraktsiooniga Riigikogus ning
esitab seejärel kinnitamiseks volikogule.
20.2. Erakonda valitsuses esindavad ministrid lähtuvad oma tegevuses Erakonna programmist,
valimisprogrammist, Suurkogu, volikogu ja eestseisuse otsustest, samuti teiste Riigikogus esindatud
erakondadega sõlmitud kokkulepetest. Fraktsiooni poolt ministrile antud seaduslikud poliitilised
ülesanded on ministrile täitmiseks kohustuslikud. Kui minister ei pea ülesande täitmist võimalikuks,
otsustab küsimuse eestseisus.
20.3. Erakonda valitsuses esindavad ministrid annavad oma tegevusest aru erakonna eestseisusele ja
Riigikogu fraktsioonile ning vajadusel ka volikogule ja Suurkogule.
20.4. Erakonda valitsuses esindavad ministrid kutsutakse tagasi volikogu poolt eestseisuse või
fraktsiooni ettepanekul.
21. Erakonna kohaliku omavalitsuse volikogu fraktsioon
21.1. Erakonna või selle osalusega valimisliidu nimekirjas kandideerinud linna- või vallavolikogu
ning halduskogu liikmed moodustavad volikogus oma fraktsiooni, mis viib ellu erakonna poliitikat
volikogu tasandil.
21.2. Fraktsioon kinnitab kuu jooksul peale kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi oma
tööjaotuskava.
21.3. Kohaliku omavalitsuse fraktsioon lähtub oma tegevuses Erakonna programmist ja
valimisprogrammist, erakonna Suurkogu, volikogu ja eestseisuse, vastava osakonna üldkogu ja
osakonna juhatuse otsustest, samuti kohaliku omavalitsuse volikogus esindatud erakondade ja
valimisliitudega sõlmitud kokkulepetest.
21.4. Kohaliku omavalitsuse fraktsioon kuulab ja arutab läbi erakonda kohaliku omavalitsuse
valitsuses esindavate isikute tööaruanded.
21.5. Kohaliku omavalitsuse fraktsioon annab oma tegevusest aru osakonna üldkogule ja osakonna
juhatusele.
21.6. Linnapeade ja vallavanemate kandidaatide ülesseadmine ja ametist tagasi kutsumine toimub
volikogu kehtestatud korra alusel.
22. Erakonna Eurosaadikute koostöövormid Europarlamendis ja suhetes Erakonnaga
Erakonna koostöövormid ja suhtluskord Eurosaadikutega määratakse volikogu poolt.
23. Põhimõtted kandidaatide nimekirjade moodustamiseks kohalike omavalitsuste volikogude
ja Riigikogu valimistel
23.1. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel otsustab osakonna üldkogu, kas viiakse läbi
nimekirja reastamiseks osakonna liikmete osalusel sisevalimised või reastab nimekirja osakonna
juhatus. Kui osakonda ei ole kohalikus omavalitsuses, langetab otsuse sisevalimiste kohta selle
piirkonna juhatus, kus omavalitsus on. Kui piirkonna juhatus valimisi ei korralda, siis kinnitab
nimekirja piirkonna juhatus.
23.2. Kandidaatide üleriigilise nimekirja järjestuse Riigikogu valimistel esitab erakonna eestseisuse
moodustatud valimistoimkond erakonna eestseisusele, kes esitab selle kinnitamiseks volikogule.
Erakonna volikogu otsustab, kas kõigis piirkondades viiakse läbi sisevalimised
ringkonnanimekirjade järjestuse selgitamiseks.
V osa
ERAKONNA FINANTSKORD
24. Erakonna vara, selle allikad ja kasutamine
24.1. Erakonnal kui eraõiguslikul juriidilisel isikul on õigus omada igasugust vallas- ja kinnisvara
oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks arvestades erakonnaseaduses ja teistes seadustes
ettenähtud piiranguid.
24.2. Erakonna eestseisus võib Erakonna omandis olevaid kinnisasju ja registrisse kantud vallasasju
võõrandada ja asjaõigusega koormata oma äranägemisel. Tsiviiltehingutes on Erakonna esindamise
õigus Erakonna esimehel või Erakonna aseesimehel üksinda või kõigil teistel Erakonna eestseisuse
liikmetel üheskoos.
24.3. Erakonna vara moodustub seadusega lubatud allikate arvel ning erakond võib tegelda
seadusega lubatud majandustegevusega.
24.4. Erakonna varade haldamine jaguneb eestseisuse, piirkondade ja osakondade vahel vastavalt
erakonna finantskorras sätestatule.
24.5. Erakonna eestseisus koostab ja Suurkogu kinnitab igal aastal majandusaasta aruande koos
revisjonikomisjoni arvamusega. Volikogu võib revisjonitoimkonna ettepanekul tellida eestseisuse
poolt kinnitatud erakonna majandustegevuse aruandele audiitori hinnangu. Majandustegevuse
aruandes näidatakse muuhulgas ära erakonna liikmete arv sh liikmemaksukohustuslike isikute arv,
tulude ja kulude jagunemine ning varade seis.
24.6. Erakonna finantstegevust täpsemalt reguleeriva finantsjuhtimise korra kinnitab erakonna
volikogu.
VI osa
LÕPPSÄTTED
25. Erakonna põhikirja muutmine
Erakonna põhikirja muutmiseks peab vastava ettepaneku poolt hääletama üle 2/3 Suurkogul
osalenud liikmetest.
26. Erakonna jagunemise keeld
Erakonna jagunemine ei ole lubatud.
27. Erakonna ühinemine
27.1. Erakond võib ühineda lähedaste eesmärkidega erakonnaga seaduses sätestatud alustel ja
korras.
27.2. Samuti võib lähedaste eesmärkidega erakond ühineda Erakonnaga seaduses sätestatud alustel
ja korras.
27.3. Erakond ja lähedaste eesmärkidega erakond võivad seaduses sätestatud alustel ja korras
ühineda ka selliselt, et nad asutavad uue erakonna.
28. Erakonna lõpetamine
28.1. Erakonna tegevus lõpetatakse seaduses sätestatud alustel või Suurkogu otsusega.
28.2. Erakond likvideerijateks on eestseisuse liikmed, kui Suurkogu ei otsusta määrata teisi
likvideerijaid või kui seadus ei sätesta teisiti.
28.3. Allesjäänud vara ei jagata erakonna liikmete vahel, vaid see antakse likvideerijate otsusel
mittetulundusühingule, mille eesmärk on konservatiivse ühiskondlikku mõtte, ühistegevuse või
rahvuskultuuri edendamine.
VII osa
ERAKONNA AVATUD TOIMIMINE
29. E-erakond
Erakonna otsuste langetamisel rakendatakse liikmete õiguste ja kohustuste teostamisel e-rakendusi
tingimusel, et tagatud on andmeturve ja isikuvalimiste valimissaladus.
E-erakonna rakendamisel:
29.1.Kantakse erakonna Suurkogud ja vastavalt tehnilistele võimalustele muud Suurkogud ja
foorumid üle internetis;
29.2. Toimuvad volikogu kinnitatud korras e-rakendusega erakonna organite valimised ning
sisevalimised vastavalt sisevalimiste korrale;
30.Sisevalimised
Erakonna Vabariigi Presidendi, Euroopa Parlamendi, Riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu
liikmete kandidaatide määramisel ja järjestuse selgitamisel on erakonna liikmetel, osakondadel,
piirkondadel ja liikmeühendustel õigus eelnevalt oma seisukoht esitada sisemise liikmete arvamuse
kogumise kaudu. Sisevalimiste protseduuri määrab erakonna volikogu.
31. Head Tavad
Erakonna volikogu võtab vastu erakonna Head Tavad, mille eesmärk on usalduslik ja heatahtlik
kultuur erakonna avalikus poliitikas ja sisemises asjaajamises. Heade Tavade reeglite täitmisele
annab soovitusi ja hinnanguid Aukohus.
32. Erakonna sisesuhtlus ja ettepanekud
32.1. Erakonna eestseisus korraldab Erakonna liikmete teavitamist Erakonna poliitika
elluviimisest.”
32.2 Liikmetel, erakonna osakondadel, piirkondadel, ühendustel, Riigikogu fraktsioonil ja
programmifoorumil on õigus esitada erakonna Suurkogule ettepanekuid erakonna programmi
muutmiseks ja täiendamiseks, samuti Suurkogu poliitilise deklaratsiooni projekte. Ettepanek tuleb
esitada vähemalt 8 nädalat enne Suurkogu eestseisusele. Eestseisus esitab ettepaneku omapoolse
seisukohaga volikogule. Volikogu võib ettepaneku tagasi lükata, esitada esitatud muutmata kujul või
alternatiividena Suurkogule otsustamiseks. Täpsema ettepanekute menetlemise korra kinnitab
volikogu.
32.3. Vajadusel korraldatakse Suurkogude vahelisel ajal põhimõtteliste ühiskondlike valikute puhul,
mille kohta on erakonnas ja ühiskonnas kaalukaid erinevaid seisukohti, nõuandvaid liikmehääletusi,
millele eelneb arutelu. Liikmehääletust saab nõuda vähemalt 100 erakonna liiget. Liikmehääletuse
täpsema korra kinnitab volikogu.