Avasõnad Finantsinspektsiooni 15. juubelikonverentsil

Austatud kohal viibijad, daamid ja härrad

Tänane konverents on kokku kutsutud seoses Finantsinspektsiooni loomise 15. aastapäevaga ja nimetatud juubelikonverentsiks. Kas 15. aastaseks saamine on ühele institsioonile juubel või teismelise ea lõpp, on ehk pisut vaieldav. Igal juhul on aga viiega lõppev tähtpäev sobiv selleks, et pidada aru nii Finantsinspektsiooni enda kui tema järelevalve alla kuuluvate valdkondade seisu üle nagu täna ka kavas on.

Minu tööalane kokkupuude Finantsinspektsiooniga on tänu Riigikogu rahanduskomisjoni juhtimisele olnud pikem kui rahandusministrina töötatud aeg, mil ma ühtlasi olen olnud Finantsinspektsiooni nõukogu esimees. Viimases rollis on mul muidugi nii võimalus kui kohustus Finantsinspektsiooni töösse oma panus anda.

Toon välja mõned tähelepanekud selle kohta, millised on Finantsinspektsiooni ees just praegusel ajal seisvad väljakutsed.

Euroopa pangandussüsteem on viimase kümnendi jooksul üle elanud ja üle elamas mitmeid murrangulisi muutusi. Kui 15 aastat tagasi oli küll Euroopa ühisturg tekkimas, ei jõudnud samas regulatiivne ja järelevalveline keskkond sellele järele. Selline fragmenteeritus oli osaliselt põhjuseks, miks euroala majandus üleilmse finantskriisi järel nii aeglaselt taastus. Selle õppetunni järel muutsime tõsiselt regulatiivset ja järelevalve maastikku. Suurel määral on seetõttu ka Euroopa pangandusliit valmis saamas. Finantsinspektsioon teab neid muutusi ja on tõsiselt panustanud süsteemi ülesehitamisse.

Tõsi, Pangandusjärelevalve alast tegevust komplitseerib mõnevõrra see, et osa sellest ehk suuremate pankade üle järelevalve teostamine, on Euroopa tasandil integreeritud ning teine osa peab toimima vaid siseriiklikult. Ka ettevalmistus võimalikuks tulevaseks kriiside halduseks on suuresti nüüd korraldatud tsentraalselt Euroopa keskse panganduse kriisihaldusmehhanismi poolt, kuid selleski on oluline osa rahvuslikel kriisihaldusorganitel, mis Eestis on samuti finantsinspektsiooni pädevuses. Sellise töökorralduse puhul on väljakutse tegutseda efektiivselt ja kulutõhusalt. Ses osas tasub märkida, et kulutõhususe seisukohalt on Finantsinspektsioon on viimasel kahel aastal tulnud toime kogutust väiksemate kuludega ning ülejääk tagastatakse turuosalistele.

Teise väljakutsena toon esile tehnoloogilise arengu, mis seondub mõistetega finantsinnovatsioon, uued finantstehnoloogia ettevõtted ja uued teenused, mille teeb võimalikuks infotehnoloogia. Muutused mõjutavad nii otsest finantsteenuste pakkumist üksikisikule kui ka meetodeid, kuidas põhimõtteliselt korraldada maksete arveldusi ja väärtpaberite registrite korraldust. Täiendavaid võimalusi pakub tehnoloogia ka Euroopa ühisturu arenguks, muutes ülepiirilist teenusepakkumist lihtsamaks. Samas ongi väljakutseks, kuidas regulatsioonid ja järelevalve seda sisukalt toetaks.

Keskkond muutub ja näib nii, et me oleme ajajärgus, kus need muutused on üsna kiired ja ulatuslikud. Tekib uusi ärimeetodeid finantsteenuste pakkumiseks ja riskide haldamiseks. Mõned neist on tõepoolest päris uued ja lisandväärtust andvad. Samas mõni uuendus on ikkagi vaid uues vormis vanade riskide ümberkehastus.

Keerukus ongi selles, kuidas teha järelevalvet samaaegselt nii, et finantssüsteemi riskid oleksid hallatud ning tehnoloogiline progress ei oleks takistatud. Need eesmärgid võivad sageli näida ja ollagi vastuolulised, kuid elu ei seisa paigal ja uute nähtustega tuleb kohaneda nii heas kui halvas. Toetan finantsinspektsiooni algatusi, kuidas neid väljakutseid käsitleda koos turuosaliste ja teiste osapooltega.

Siit jõuame kolmanda väljakutseni. Finantssektor ja eriti selle traditsioonilisemad osad nagu pangandus ja kindlustus on üsna ulatuslikult ja kohati keerukalt reguleeritud. Kiiresti muutuva keskkonna puhul ei piisa efektiivse ja mõistliku järelevalve tagamiseks vaid järelevalveasutuse tööst. Tehnoloogia arengu, uute ärimudelite ja teenustega seoses on tarvis ajakohastada ka regulatsioone. Rahandusministeerium arvestab Finantsinspektsiooni kui hea partneriga õigusloomes. Koostöös on viimasel ajal uuendatud väärtpaberituru järelevalvekeskkonda, teise samba pensionifondide tegevusraamistikku, rahapesu tõkestamise reegleid ja uuendatud kindlustustegevuse seadust. Tulemas on veel täiendusi ka pankade kapitalnõuetesse. Nii et projekte jätkub.

Nõukogu esimehena tahan ma esile tuua, et Finantsinspektsioonis töötavad professionaalsed inimesed, keda hetke seisuga on kokku 86. Juhtorganite vahel on avatud ja sisuline dialoog. Seetõttu on mul olnud meeldiv teiega koos töötada ka nende teemade puhul, mis järelevalveasutusele tüüpiliselt alati just heade uudiste kategoorias ei ole.

Soovin Finantsinspektsioonile jätkuvalt külma pead ja just nii palju rangust ja paindlikkust kui sõltumatule järelevalveasutusel kohane.  Palju õnne 15 tegusa aasta eest Eesti finantsmaastikul!