Kaasamine algab põhimõttest

Jõgeva Linna Leht, 16.02.2017

Minu jaoks oli see juba mõneti kummaline, et Jõgeval ei olnud veel kaasavat eelarvet. See, millega tartlased juba 2013. aastal algust tegid, jõudis nüüd mitmed aastad hiljem ka Jõgevale. Sarnane ettevõtmine on käivitatud Rapla, Koeru, Lüganuse, Tapa, Hiiu ja paljudes teistest valdades ja linnades. Kogukonna kaasamise idee on levinud mitmeid aastaid ja kaasava eelarve võimaluste pakkumine on järgmine samm kogukonna sidustamiseks paikkonnaga. On palju kriitikuid, kes ei arva nii kaasavast eelarvest, kui kogukonna kaasamise ideest väga palju. Mina olen vastupidisel arvamusel.

Kaasamisega seotud tegelikud probleemid omavalitsustes on lihtsalt suhtumise küsimus. Tuuakse ikka näiteid, et inimesed ei hooli ja ei taha kaasa rääkida. Leitakse, et omavalitsuse organiseeritud avalikele aruteludele erinevates küsimustes ei tule piisavalt või palju inimesi (siinjuures piisav on suhteline ja sõltub suuresti korraldaja enda enesetundest). Kohati suudavad isegi kohalikud omavalitsejad naeruväärselt solvuda vähese osavõtlikkuse üle. Tihti tehakse otsus, et ei ole mõtet enam inimeste peale loota ning kaasamisele tühjalt aega raisata. “Me ju teame, mis on rahva arvamus,” olen kuulnud mitmeid juhte ütlemas. Siinkohal soovitaksin igal juhil vaadata peeglisse ja küsida, mida ma olen teinud selleks, et inimesed saaksid, sooviksid ja tahaksid erinevates küsimustes kaasa rääkida.

Kaasamine on sarnane valdkond nagu muudki omavalitsuse ülesanded. Omavalitsusel esmane ülesanne peaks olema koostada elementaarsed põhimõtted, millest lähtutakse kaasamisel. See ei ole ühe või teise õigusakti avalik väljapanek, vaid laiem eelnõude koostamise ja menetlemise küsimus. Iga poliitika ja ametnik peaks enne eelnõu linnavalitsuses või volikogus kinnitamist endalt ja teistelt küsima, kui suurt ringi inimesi üks või teine otsus mõjutab. Vastavalt sellele leidma võimaluse inimestelt arvamuste küsimiseks. Avalik koosolek on üks võimalus, elektroonilised vahendid pakuvad meile rohkelt võimalusi. Aga sellest kõigest ei ole kasu, kui usk kaasamise jõusse ei ole piisav. Lõpuks on omavalitsus siiski paik elamiseks ning inimesed ei taha olla ainult tuimad pealtvaatajad, et see ja see läks nii, vaid nad soovivad panustada piirkonna parema tuleviku heaks. Parim reklaam ühele piirkonnale on paikkonna üle uhkust tundev aktiivne kodanik, mitte imetabane turismiarengu plaan või mõni muu inimesi puudutav kampaania. Inimene oma olemuselt ei taha olla ostetav, ta tahab olla osa kogukonnast, mitte manipuleeritav, vaid iseseisev ja vaba. Selleks, et inimesed hakkaksid tõeliselt osalema kõikvõimalikes avalikes aruteludes, vabatahtlikuna panustama jms – läheb mitmeid aastaid. See on järjepidev ning mahukas töö. Pahatihti kipub kodanike kaasamine lõppema kohalike valimistega. Pärast seda on tunda ikkagi suhtumist, et mulle on antud mandaat ja võim valitseda. See suhtumine tuleneb minu hinnangul ühest teisest ajast ja seda on rakse välja juurida. Valimised näitavad selgelt ühe või teise idee olulisust, maailmavaatelist sümpaatiat ning mingil määral ka inimliku sümpaatiat ühe või teise kandidaadi suhtes. See ei anna mandaati olla kõigist targem ning näha enda valijaid järgmisel perioodil kui tüütuid tegelasi, kes sult midagi justkui tahavad. See ei ole 21. sajandisse sobilik poliitika. Amet annab vastutuse inimeste eest, kes selles omavalitsuses töötavad ja elavad. Tasakaal kaasamise, otsustamise ja juhtimise vahel nõuab tarkust ning meelekindlust.

Ma ei arva, et kaasava eelarve praktika on võluvits paikkonna inimese hüppeliseks väärtustamiseks. See on väike samm õiges suunas. Arutluse all on olnud summa ja kord, mil viisil me seda 2017. aastal teeme. Kindlasti leiab sealt veel agasid, nagu esimeste kordadega ikka. Ma soovin aktiivsust osalemisel ja ideede pakkumisel, kannatlikust ja mõistmist, kui tehniline pool viperusi võib visata. 10 000 eurot ootab investeeringu ettepanekuid. Väikseim projekti summa võib olla 5000 eurot. Ettepanekud tuleb esitada Jõgeva linnavalitsusele ja seda saavad teha kõik isikud. Oma toetushääle erinevatele projektidele saavad anda kõik vähemalt 16aastased Jõgeva linna kodanikud. Kord ei ole pikk ja on Jõgeva linna kodulehelt nähtav. Kas see summa on suur või on väike? Minu isiklik kogemus ütleb, et on mitmeid näiteid, kus palju väiksema summaga, kui seda on Jõgeva linna kaasava eelarve kasutatav summa, on tehtud suuremaid asju. Antud idee on üks võimalus tulla omakandi inimestel kokku, pidada nõu, arutada tuleviku ja oleviku üle, koondada enda ümber sarnase mure või rõõmuga inimesi, leida toetajaid oma ideele ning saata korda üks väikehea tegu, et Jõgeval oleks ikka rõõmsam olla.

Soovin kõigile Jõgeva inimestele mõtteerksust, leidlikkust ja märkamist. Ilusat lähenevat Vabariigi sünnipäeva!

Filed under: Demokraatia, Eesti, Jõgeva