Vaadates olevikule, mõeldes tulevikule
Jõgeva Linna Leht, 15.12.2016
Selle aasta viimane volikogu istung on ajalooline. Enne kui volikogu jõuab 2017. aasta linna eelarveni, võtame seisukoha omavalitsuste ühendamises. Volikogusse on jõudnud kõik materjalid, mis t..rühm on läbi aasta ette valmistanud. Nüüd jääb anda lõplik kinnitus, kas minna edasi kuni 14 000 elanikuga suurvallana või jääda siia, kus me täna linnana oleme.
Uus hingamine
Mina loodan, et volikogu annab selge poolthääle nelja omavalitsuse ühinemiseks. Kuni 15 miljonilise eelarvega üle 1000 ruutkilomeetrise maaga omavalitsus annab tervele paikkonnale uue hingamise – loob uue perspektiivi. See on jõud, mida targalt ja omakasupüüdmatult suunates, saab kindlasti nii mõnigi asi parem, kui varem. Kõik ühinemisl.bir..kimistes osalenud omavalitsused peavad oma volikogud 22. detsembril. Seejärel on ees palju tööd, et olla valmis 2017. aasta sügiseks, et edasi minna juba uue omavalitsusena.
Ühinemislepingu tingimustest ja detailidest on üksjagu palju kirjutatud ja kõneldud. Ma ei lasku detailidesse. Päris kindlasti ei ole ta ideaalne, see on ka ilmselgelt võimatu ülesanne. Kuidas uus omavalitsus tegelikkuses tööle hakkab, sõltub rohkem tulevasest volikogust ja valitsusest, kui tänaste läbirääkijate ettenägemise võimest. See on raam ja nelja senini kenasti toimiva omavalitsuse otsus: jah, me vaatame tulevikku ühtsena. See on põhimõtteline kokkulepe, mis aitab ette valmistada uue omavalitsuse korraldamist. Liitumise juures kõlav retoorika, et kõigil saab parem olema, ei ole kindlasti asjakohane. Sellise suurusjärgu muutuse puhul ei ole võimalik, et kõik oleks võitjad. Esimesed neli aastat saavad olema töömahukad ja rasked.
Minu jaoks on kogu Jõgevamaa inimesed ühekandi rahvas, oma kultuurilise mitmekesisuse, harjumuste ja ajaloolise taustaga. Kultuuriline mitmekesisus, arvamuste paljusus on need, mis loovad uuele ühendomavalitsusele lisandväärtust. Ükski inimene liitutavatest omavalitsustest ei ole koormaks teise piirkonna inimestele – oleme naabrid, selle kõige paremas mõttes. Heanaaberlikult on võimalik ületada aegamisi kõik ettetulevad takistused.
Alles jääb hea
Tuleva aasta linnaeelarvele paneksin ma nimeks “Ootus”. Eelarve eelnõu on tasakaalus, isegi kerge ülej..giga. Kõik tegevused on planeeritud selliselt, et kõik hea, mis siiani, jääb alles. Lisaks viiakse lõpuni pikalt plaanis olnud projektid. Suurim investeering läheb põhikooli hoone renoveerimiseks. Täna on linnavalitsusel kindel sõnum riigilt: Jõgeva saab uue koolihoone. Kui läheb plaanitult, siis järgmise aasta sügisel algab ehitus. Jätkuvalt toetame kooliteed alustavaid lapsi. Tänavusele samas mahus jätkub sünnitoetuse maksmine. Lisavahendeid on leitud majandusvaldkonna tegemiste turgutamiseks. Uue aasta alguses lisatakse eelarvele vahendid linna kaguosa ettevõtlusala tugitaristu rekonstrueerimiseks ja rajamiseks.
Suuresti vaatab volikogu investeeringu üle uue aasta esimesel istungil. Siis on selgunud linna täpsed investeeringuvahendid ning saadud lõplikud kinnitused projektitaotlustele. Tuleb igati tegus aasta.
Kesktee tasakaal
Mul on lähenevate jõuludega üks soov. Olen viimaste aastatega märganud, et suhtume liialt radikaalselt igapäevastesse küsimustesse. Haritud rahvana, ei tohiks me oma arvamistes olla pidevalt äärmustes. See tekitab juurde uusi äärmusi. Kuid äärmuslikus maailmas, kus sõber ei tunne sõpra, on just nüüd vaja meil, eestlastel, kõige rohkem tasakaalukat talupoja tarkust. Jõuluaeg annab võimaluse ühise laua taga erinevad arvamused kokku koguda ja igapäeva kiirete toimetamiste kõrval rahulikult mõelda, kuidas edasi minna. Arvamuste kesktee võiks saada meie targa rahva normiks, mis viib tulevikku. Ärme lämmata arvamusi. Kuulakem ning arvestagem teineteisega! Ma soovin, et juhtuks nii nagu on Tõnu Õnnepalu ühes oma raamatus kirjeldanud: “Inimeste ideaal on elada seal, kus teiste kontsentratsioon on kõige suurem, aga nii nagu teisi poleks olemas.” Elame nii, et me kõik saaksime koos olla, et meie järgmisel põlvel oleks kust parema tuleviku poole minna.
