Roheline Jõgeva

Roheline Jõgeva

Jõgeva linna, Jõgeva valla, Palamuse ja Torma valla ühendamisel tekib ligi 14 000 elanikuga vald. Uue valla piirid saavad olema senisest avaramad, eelarve kokku kuni 15 miljonit eurot. Kui olemasolevate valdade väärt algatused kõik kenasti kokku koguda, ebavajalik või siis piirkonda kahjustav kõrvale lükata, siis usun on võimalik uues vallas paljugi korda saata. Et kogu erinevate kultuuriliste-ajalooliste taustaga piirkond hakkaks ühes rütmis hingama, sammuks nn ühte jalga, on vaja keskset valdkondade ülest ideed. Idee, kui uue omavalitsuse tüvi, aitab erineva piirkonna inimestel samastuda oma vallaga, annab selge sihi valitsejatele otsustamisel ning tekitab kõlapinda oma valla piiridest väljapoole.

DSC_0302

Arvestedas paikkonda ning avarat loodust uues vallas, siis minu arvates peaks keskne idee uues vallas olema keskkond, loodushoid ja säästlik ressursi kasutus. Ma ei ole kindlasti radikaal-roheline, kuid arvan, et iga inimene igapäevaselt saab ühel või teisel viisil toimetada selliselt, et ka meie lastel ja lastelastel oleks vähemalt sarnane keskkond kui meil endil praegu. Ning see tüvi saab olla uue valla otsuste keskmes. Mõned näited allpool.

  1. Hariduses. Koostöös Eesti Taime Kasvatuse Instituudiga ja kõikide haridusasutustega vallas, alates alusharidusest, kuni täiskasvanuteni välja töötame välja keskkonna alase programmi. Eesmärk, et iga Jõgeva valla noor, kes maailma siirdub on keskmisest noorest keskkonnaalaselt teadlikum. DSC_0222Läbi täiskasvanu õppe tuletame näiteks meelde elementaarsemaid prügisorteerimise võtteid. Inimeste käitumine saab muutuda läbi mõtteviisi. Ei heida ette, et teed valesti, vaid anname mõtestatult infot, et inimene ise saaks otsustada, kuidas parem on nii endale, kui keskkonnale.
  2. Kultuuris. Kõige lihtsam ja elementaarsem. Toetame sündmuste korraldajaid olme küsimustes. Alates erinevatest elektrivajadustest, kuni prügisorteerimiseni välja. See on väga suur kogus prügi, mida suudetakse erinevate sündmustega tekitada. Mõtleme ühiselt korraldajatega välja, kuidas vähendada ühekordse plastiku osakaalu välisündmustel, vaatame üle erinevate kultuuri- ja seltsimajade energialahendused jms.
  3. Kommunaalpoliitikas. Ma olen põhimõtteline öise tänavapimendamise vastane. Tänavavalgustus on kõige otsesem hüve, mida omavalitsus oma kogukonna liikmetele saab pakkuda. Siinjuures ei ole argument selles, et suvel ei käi ju keegi ringi, vaid peame mõtlema sellele, miks ei käida ringi? See läheb juba pikemalt kultuurivaldkonda. Kuid tänavalgustus. Hakkame järk-järgult liikuma suuremates asulates anduripõhistele lahendustele. Kui käid, siis lamp põleb, kui ei käi, siis ei põle.
    Erinevad kergliiklustee võimalused. Kõik erinevad ühendusteed erinevate asulate vahel ei pea olema asflatiga kaetud. On alternatiivsemaid ja lihtsamaid võimalusi, kruus, mults jms. Oluline on luua tingimused, et inimene pääseks autovabalt võimalikult turvaliselt punktist A punkti B. Oluline ei ole ilu ja suurus, vaid funktsionaalsus ja kasutamine.
  4. Prügimajandus. Alustame sorteerimisest. Selleks peab omavalitsus koos prügikäitlejaga tagama tingimused sorteerimiseks. BigBelly-NYC.jpg.653x0_q80_crop-smartMitte ainult erinevad suured ja veel suuremad konteinerid kortermajade juures ei ole lahendus, vaid sorteerimine peab jõudma igapäevaseks osaks. Võtame õppust mujalt maailmast. Kinnised prügikastid, kus oleks selgelt eristatav prügi sorteerimine. Juurde lisada veel päikese patareil töötav pressija, mis kogu olmeprügi pidevalt kokku pressib. Eestis on palju andekaid disainereid, kelle ühiselt saaksime välja töötada just meie piirkonnale visuaalselt sobivad ning funktsionaalsed anumad, mida tuleviku kasvõi mujale maailma eksportida. Pealegi aitavad kinnised prügikastid kaasa Jõgeva linnas pidevalt probleemiks olevate lindude kontsentratsiooni vähendamisele, ilma nende pesade lõhkumiseta.
    Ja alustame sellest, et hoiame valla territooriumil kauem lahti Jäätmejaamad ning arendame välja korraliku Taaskaskutuskeskuse.
  5. Paberivaba valitsemine. Aastakümneid räägitud, vähe tehtud. Meeldib või mitte, kuid üha rohkem peame erinevaid avaliku sektori teenuseid viima pilvedesse ja vähem tegelema printimisega. Uus vald võiks olla selge eestvedaja uute lahenduste leidmisel. Inimesed teevad juba enamiku oma igapäevastest toimingutest telefonis. Ehk meie ülesanne ei ole ainult arendada arvuti ekraanilt kättesaadavaid teenuseid, vaid püüd peab olema sinna, et inimesel oleks võimalik võimalikult palju asju teha juba telefoni kaudu. Seda alates kooliranitsa toetuse taotlemisest, kuni detailplaneeringu algatmise taotluseni. Kiire asjaajamine on otsene säästlik mõtteviis, sest inimese aeg ja tervis on kõige olulisemad üldse. Inimese väärtustamine ei väljendu lõpututes sotsiaaltoetustes või hüvede jagamises, vaid tingimuste loomises, et inimene saaks ennast inimesena tunda. Mitte vallavalitsuse bürokraatia ei pea sisustama inimese aega, vaid kvaliteetaeg oma pere ja sõpradega.
  6. Vanad hooned. Planeerime igal aastal valla eelarvesse vanade hoonete lammutamise. Ilma arhitektuurse väärtuseta, keskkonda ja silmailu risustavad hooned võtame järk-järgult maha. See on vahest kasulikumgi ja väärtuslikum, kui poolpiduste euroremontide rahastamine. Vana koledus ei ole alati teab mis kultuurilise-ajaloolise väärtusega, ehk oleme uhked oma ajaloo väärtusliku üle. Ärme jää heietama lagunenud hooneid vaadates, et kunagi oli nii ja naa ja praegu on paha. Keerame siis järk järgult nii vaimselt, kui füüsiliselt uue lehekülje
    Laseme loovusel ja noortel kasutusele võtta need vanad hooned, kui neil on idee ja liigume remondini järk-järgult vajadusel. Idee ei vaja euroremonti, vaid aeg-ajalt lihtsat ruumi. Kooliteater on üks ühine ühisosa üle uue valla. Noorte loovus saab sellest tiivad, mis aitavad neid loovate lahendusteni ka oma tulevases elus. Toetame noorte lennukust ja loovust. Miks mitte erinevate hoonete nende käsutusse andmise läbi, kui nad seda soovivad.
  7. Kaasamine. Vald on esmapilgul suur, kuid häid ideid ja inimesi ei ole kunagi küllalt. Seetõttu peab olema uues vallas välja töötatud kaasamise hea tava, et kogukond oleks kaasatatud otsustus protsessidesse, saaks panustada valla arengusse oma igapäevatöö kõrvalt ning et ükski väärt idee ei jääks lauasahtlisse. Kaasamine peab olema uue valla juhtimise A ja B. Lihtne, läbipaistev ja edasiviiv. Oleme avatud uutele inimestele, kes soovivad ükskõik kust maailma nurgast elada kaasa uue valla tegemistele ning kelle lai silmaring võiks luua paikkonda heade ideede läbi lisandväärtust.

Paljugi jäi veel kirja panemata. Minu põhisõnum on see, et kui uuel vallal ei saa olema ühtset tüve, siis hakkab uus erinevatest paikkondadest pärit volikogu koosseis tekki sikutama sinna kanti, kuhu kellelegi sobivam on ja ühtse mütsi alla nii pea ei koonduta. Uue valla idee peab olema poliitikate ülene, poliitika peab leidma viisid ja vahendid selle elluviimiseks, ei ole oluline, mis erakonnast on tulevane vallavanem.

Soundcloud_2016_cover

 

Filed under: Eesti, Jõgeva

social position

Jaga postitust