PRESSITEADE: Priit Sibul: maksureform motiveerib inimesi liikuma sotsiaalsüsteemist tööturule

Pressiteade

Isamaa ja Res Publica Liit

13.12.2017

Priit Sibul: maksureform motiveerib inimesi liikuma sotsiaalsüsteemist tööturule

Riigikogus võeti täna vastu 2018. aasta riigieelarve, Isamaa ja Res Publica Liidu (IRLi) poolt esitas riigikogu suures saalis eelarveteemalise kõne IRLi peasekretär ja rahanduskomisjoni liige Priit Sibul.

Sibul tõi kõnes IRLi-le olulisemate teemadena esile tulumaksuvaba miinimumi reformi, kaitse- ja julgeolekuvaldkonna ning perede ja haridusega seonduva.

Vaata lisaks Priit Sibula kõnet allpool.

Lugupidamisega

Riina Solman

IRLi kommunikatsioonijuht
Tel. 5292992

Priit Sibul:

„Austatud koosoleku juhataja, head kolleegid,

Täna on räägitud ning kindlasti kuuleme veel mitmeid kõnesid, kus juttu numbritest. Kuuleme nii kiidulaulu kui kurjustamist ja see ongi poliitika argipäev. Kui aga küsida, kelle nägu eelarve on, siis on vastus lihtne – see on meie inimeste nägu. Nende inimeste rõõmude aga loomulikult ka nende murede lahendamise nägu. Peatun oma kõnes kolmel olulisemal teemal: tulumaksuvaba miinimumi reform, kaitse- ja julgeolekuvaldkond ning perede ja haridusega seonduv.

Viimaste aastate eelarvete kõnelustel olen järjepidevalt jaganud muret sotsiaal- ja tervishoiukulude kasvu üle ja seda sõltumata sellest, kas valitsusjuht on parempoolne või vasakpoolne, trend on meil olnud ühesuunaline ja selgelt murettekitav.

Viimase aja majandusnumbreid ja maksulaekumisi vaadates on põhjust ka rõõmuks. Samal ajal teame, et pikaajaliselt, ilma struktuursete muutusteta see edasi ei kesta. Lihtsad lahendused ja süsteemid ei toimi enam õieti kusagil. Ühiskond ja majandus muutub üha keerulisemaks ning sellega tuleb arvestada ka eelarvet koostades.

Oluline on silmas pidada, et me ei võtaks inimestelt initsiatiivi ning austaksime võimalikult palju inimese vabadusi. Planeerime poliitikaid nõnda, et inimesel oleks põhjust ja soovi toetuse asemel valida töö. Liiga paljude inimeste madalad sissetulekud on just see mure, mis pani minu koduerakonda valimistel nende inimeste probleemile lahendust leidma. On oluline, et inimene teeks pigem tööd, mitte ei oleks koormaks riigi sotsiaalsüsteemile.

Tuleval aastal rakenduv maksuvabastussüsteem motiveerib inimesi senisest enam liikuma sotsiaalsüsteemist tööturule. Üks täiendav argument on juures, et ise oma elu korraldada. Tulevast aastast kehtima hakkav lahendus puudutab ca 80% töötavatest inimestest ning jätab töötavatele neile kätte enam kui rohkem kui 150 miljonit eurot.  See eelarve ei kaitse ainult töötavat inimest vaid kõiki.

Kaitsekulud on absoluutnumbritelt taasiseseisvumisaastate suurimad. 518 pluss 10 miljonit. 490-le miljonile lisanduvad liitlaste taristuinvesteeringutega seonduvad 12 miljonit, ning nende vastuvõtmisega seonduvad jooksvad kulud 6 miljonit eurot. Lisaks sellele on koalitsioonileppes kokkulepitud investeeringud laskemoona soetamiseks 10 miljonit eelarves ning sama palju veel sildistatult reservis. Mul pole vähimatki kahtlust, et me suudame need vahendid parimal moel meie julgeolekut teenima panna.

Haridusest rääkides tekib mul alati dilemma, sest mul on keeruline nimetada sellesse valdkonda minevaid vahendeid kuluks. Ma pean seda valdkonda selgelt strateegiliseks ning sinna minevaid vahendeid investeeringuks.  KOV-dele lasteaiaõpetajate palkade motiveerimiseks läheb 13,5 miljonit. Õpetajate palgad peaksid järgmisel aastal tõusma kesmiselt 1180 euroni. See juures tõuseb alammäär 100 eurot, mis tagab õpetajate palga alammääraks 1150 eurot. Samale tasemele tõstetakse ka kõrgharidusega kultuuritöötajate tasud. Kaasava hariduse põhimõtetest lähtuvalt suunatakse 9,5 mln eurot lisavahendeid erivajadustega õpilastele õppimisvõimaluste loomiskes tavakoolis, lisaks investeeritakse erivajadustega õpilastele mõeldud koolide kaasajastamisse 16 miljonit. KOV-d saavad tugispetsialistide palkamiseks 6 ja erivajadustega õpilaste õppe korraldamiseks 15 miljonit. Raha on oluline, aga selles valdkonnas toimuvad olulised sisulised muutused. Ma olen aus kui ütlen, et lisaks ootusele on mul ka väike hirm. On oht, et nende muudatuste tuhinas võib mõni erivajadus jääda piisava tähelepanuta. Loodan väga, et kohalikes omavalitsustes tuntakse  eelarve kasvu kõrval samasugust entusiasmi ja rõõmu laste probleemidele lahenduste leidmisest.

Neid muudatusi tehakse loomulikult lootuses, et lapsed saaksid oma võimeid ja huvisid arvestades parima hariduse.

Ma poleks mina ise, kui jätaksin mainimata erakoolid. Erakoolide probleemile on lõpuks leitud lahendus, millega võib enam-vähem rahule jääda. See on samm õiges, stabiilsuse suunas. Ma tänan koalitsioonipartnereid ja ministrit, kes mõtlesid aktiivselt kaasa ja otsisid heas tahtes parimat võimalikku lahendust, et lapsevanemad saaksid põhiseaduse vaimust tulenevalt olla oma laste hariduse eest esmased vastutajad. See stabiilsus erakoolide tegevuskulude katmisel ja mõistlike õppemaksude kehtestamisel loob vanematele võimaluse valida oma lapsele sobilikku haridusteed. Ühtlasi loodan, et kunagi tuleb ka päev, kus rahastamismudelit silmas pidades pole enam vahet, kas koolipidajaks on riik, lapsevanemate loodud mittetulundusühing, haridusentusiastide loodud sihtasutus või mõni muu koolipidaja.

Perede valikuvõimalused on olulised. Mis saaks olla meile olulisem kui pered ja nende heaolu. Meenutan, et käesoleva aasta suvest kehtib 3-lapselistele peredele täiendav toetus ning järgmine aasta on esimene aasta, kus seda terve aasta makstakse.

Nagu ma alustasin, on igast eelarvest võimalik leida kohti mida kiita ja kiruda. Meie lähtume arusaamisest, et kõik mida saab otsustada ja valida kodanik ise, seda on mõistlik lasta tal teha. Poliitikad ja eelarve peavad soosima, et valiku korral on toetuse asemel atraktiivsem valida töö. Et haridus on investeering mitte kulu ning investeeringud riigikaitsesse tagavad meie perede heaolu ja turvatunde.

IRL toetab 2018. aasta eelarve vastuvõtmist.“