PRESSITEADE: IRLi rahvuslaste ühenduse esimehena jätkab riigikogu liige Tarmo Kruusimäe
IRL Rahvuslaste ühenduse esimehena jätkab riigikogu liige Tarmo Kruusimäe
Tänasel IRL ühendus Rahvuslased üldkogul valiti ühenduse esimeheks tagasi riigikogu liige Tarmo Kruusimäe, kes sai mandaadi järgmised kaheks aastaks. Juhatusse valiti Helen Hääl, Lauri Vahtre, Aivar Kivisiv ja Raivo Olmet.
Tarmo Kruusimäe keskendus oma kõnes rahvuslastele Eesti ees seisvatele julgeolekuprobleemidele.
IRL ühendus Rahvuslased esimees Tarmo Kruusimäe rõhutas oma kõnes, et Eesti Vabariik saab kohe 100 aastaseks ning meie riigil on tulnud kogu selle aja vältel võidelda oma eksistentsi eest. Kuna väikeriikide eksistents on pidevas ohus, tuleb seetõttu ka järgmisel 100 aastal Eesti riigil oma julgeoleku eest jõuliselt seista.“
Tarmo Kruusimäe tõi oma kõnes välja neli olulist punkti.
Tema sõnul oleks „Euroopa Liidul mõistlik sõlmida oma huvide ja julgeoleku kindlustamiseks partnerluslepe Põhja–Atlandi Lepingu Organisatsiooniga.“ Partnerluslepe peaks sisaldama kolme põhikokkulepet:
- Euroopa Liit peab tagama NATO eelarvesse kaitsekulutused 5% (8 mljardit eurot) ühenduse eelarvest.
- NATO garanteerib Euroopa Liidu liikmesriikide julgeoleku.
- Euroopa Liidul on võimalus kokkuleppel NATO-ga kasutada kaitseorganisatsiooni ressursse oma missioonide elluviimisel, seda nii sõdurite kui lahingutehnika näol.
Teiseks tõi Kruusimäe Eesti iseseisva kaitsevõime suurendamise meetmena välja Ottava Konvensioonist loobumise.
Tarmo Kruusimäe rõhutas: iseseisva kaitsevõime suurendamiseks peab Eesti riik loobuma Ottava Konventsioonist e. maamiinide keelustamise lepingust, millega Eesti riik täiesti põhjendamatult 12. mail 2004.a. liitus. Maamiinide kasutamine välistab jalaväe ja motoriseeritud lahingüksuste kiire edasiliikumise, eeskujuks on oleks meile Soome Vabariik, kus maamiinide kasutamine on üks riigikaitse nurgakividest. Tuleb ka arvestada, et nii USA kui Venemaa pole antud lepinguga liitunud.
Kolmandaks tõi ettekandja välja totaalkaitse ülesehitamise vajaduse.
„Totaalkaitseks tuleb valmistada ette kogu täisealine kodanikkond vastavalt iga kodaniku võimetele. Totaalkaitse ei tähenda üksnes relvastatud vastupanu. Totaalkaitse kätkeb endas ka paljusid ühiskonna toimimiseks vajalikke tegevusi: esmaabi andmine ja haavatute põetamine, sõjategevuse tõttu koduta jäänute hooldamine, vee- ja toidu jagamist, võitlusgruppide varustamist jne.,“ sõnas Kruusimäe.
Neljandaks tõi ühenduse esimees välja vajaduse suurendamaks liitlaste kohalolekut Eesti territooriumil.
„Eesti ja NATO põhjatiiva kaitsevõime tõstmiseks tuleb taotleda NATO-lt vähemalt ühe brigaadi toomist Eestisse. Mõistlik oleks vähemalt ühe brigaadi paigutamine igasse Balti riiki“, lisas ühenduse esimees.