PRESSITEADE: IRL ühendus Rahvuslased: 2017. aasta halb tegu: Maxima poeketi teenindus

PRESSITEADE: IRL ühendus Rahvuslased: 2017. aasta halb tegu: Maxima poeketi teenindus

IRL ühendus Rahvuslased: 2017. aasta halb tegu: Maxima poeketi teenindus

IRL ühendus Rahvuslased andis esmakordselt välja auhinna aasta halvima teo kandidaadile.

  1. aasta halva teo laureaadiks pärjati kaubanduskett Maxima, kus eestikeelset teenindust sisuliselt ei saa.

Väljavõte Keeleinspektsiooni kontrollkäigust Maxima poeketidesse 22.-26. jaanuar 2018:

Sel nädalal kontrolliti Maxima Eesti OÜ Mustamäe teel asuva kaupluse viie töötaja eesti keele oskust. Keeleinspektsioonile laekunud kaebus leidis kinnitust: kõigile viiele kaupluse töötajale tehti ettekirjutus sooritada eesti keele eksam. Jätkus keelekontroll Stroomi Maximas, kus esmakontrolli käigus tehti ettekirjutus viiest töötajast neljale, järelkontrolli käigus pikendati kuuest töötajast viie ettekirjutuse tähtaega, samuti tehti viiele kaubandustöötajale sunniraha hoiatus.

Maxima poekett on üks halb näide, kus me riigi tasandil ei suuda korda majja lüüa.

IRL ühendus Rahvuslased esimehe Tarmo Kruusimäe sõnul „on tekkinud kurioosne olukord, kus Europarlamendis on võimalik teha tööd eesti keeles, kuid kodukoha Maximas eesti keelega toime tulla ei ole võimalik.“ „Keeleinspektsioon on aastaid palunud, manitsenud, teinud ettekirjutusi, trahvinud kuid kõik see on osutunud Maxima poeketile nagu hane selga vesi,“ lisas Kruusimägi.

Ühendus Rahvuslased hinnangul on tegemist sisuliselt Eesti kodanike põhiõiguste rikkumisega, sest Eesti põhiseadus sätestab § 6.  alusel üheselt – Eesti riigikeel on eesti keel.

Kahjuks ei ole Maxima poekett ainus halb näide suhtumisest eesti keelde, siia võib lisada veel teisi sektoreid lisaks  nagu haiglad, toitlustusasutused, bussi- ja taksojuhid jne, rääkimata piirkondadest, kus Eesti kodanikud elavad vähemuses.

Mida sel juhul teha? IRL ühendus kutsub Eesti kodanikke mitte külastama Maxima poeketti, meil on olemas palju paremad poed nagu Prisma, Coop, Selver jt.

Teiseks on vaja luua Keeleinspektsiooni asemele taas Keeleamet, kelle anda suuremad volitused.

Kolmandaks: sätestada seaduses, et võtta ekstreemsematel juhtudel ära tegevuslitsents või kauplemisõigus kui Keeleameti ettekirjutusi ei järgita.

Lisainfo:

Tarmo Kruusimäe
IRL Ühendus Rahvuslased esimees
5219885

social position

Jaga postitust