ISAMAA suurkogu – eesti keele rääkijate ring peab laienema.
ISAMAA suurkogu avaldus Viljandis, 02.06.2018
Eesti keele rääkijate ring peab laienema
ISAMAA Suurkogu väljendab muret kujunenud keelelise lõimumise jätkumise üle Eestis. Lähikuudel möödub 30 aastat eesti keele kui riigikeele staatuse taastamisest, kuid ühiskonna keeleline ja kultuuriline integreerumine on olnud vaevaline ja tulemusvaene.
Vastav põhiseaduslik nõue – eesti keele ja kultuuri säilitamine ning sellest lähtuva konkurentsivõime tagamine maailma teiste keelte seas on Eesti valitsuse kohustus.
Eesti keele kasutamine ja selle õppimine on igaühe inimõigus, mis paneb riigile vastavad kohustused. Just selle õiguse tagamiseks nõuab riik Eesti elanikelt ning paljude ametite pidajatelt eesti keele oskust vajalikul tasemel. Viimasel ajal levitatud kahtlused eesti keele õppimise vajalikkusest ning keele säilimise perspektiivist lähtuvalt, ei ole tõsiseltvõetavad: eesti keel oli, on ja jääb.
Eesti keele kasutamine on rahvusriigis loomulik. Meie ülesanne on julgustada ja aidata vähese riigikeeleoskusega kaaselanikke eesti keelt õppima ja kasutama, luues samas võimalusi eestikeelseks suhtluseks ja asjaajamiseks. Kutsume kõiki riigiametnikke ja kaaskodanikke üles ilmutama positiivset ja tunnustavat suhtumist eestimaalastesse, kes on valmis riigikeelt omandama, vältides bürokraatiat ja hingetut tähenärimist. Iga muukeelse inimese toomine eesti keele aktiivsete kasutajate hulka on meie ühine rikkus, samas ei tähenda see nende emakeele ega kultuuri kõrvaletõrjumist.
Nõukogude ajast jätkuv venekeelne haridussüsteem ei taga õpilastele konkurentsivõimelist keeleoskust ning võrdseid võimalusi õpingute jätkamisel ja tööle kandideerimisel. Antud probleemiga tuleb sihipärasemalt ning järjekindlamalt tegeleda. Eesti inimarengu aruandes 2017 välja toodud teadlaste ettepanekuid pole siiani arvesse võetud. Meil on võimalik alustada eelkõige eesmärgi seadmisest ning jätkata vajalike tegevuste planeerimise ja elluviimisega.
Tuleb tugevdada ja muuta tõhusaks ning nähtavaks meie keeleasutuste töö, nende tegevuse üle peab olema parlamentaarne kontroll. Olukord, kus Eesti valitsusel puudub edasine eesti keele arengukava, ei ole vastuvõetav.
Eesti keele kasutamine ja selle nõudmine ka teistelt suurendab Eesti julgeolekut, tugevdab majandust ning tagab vastava põhiseadusliku nõude täitmise.