Pressiteade: Rahandusminister Toomas Tõniste: meie nägemuses peaksid aktsiisid lanegam aga valitsuses ei suudetud selles kokku leppida

Isamaa

26.09.2018

Rahandusminister Toomas Tõniste: meie nägemuses peaksid aktsiisid langema aga valitsuses ei suudetud selles kokku leppida

Valitsus esitas Riigikogule järgmise aasta üle 11 miljardi euro ulatuva riigieelarve eelnõu, mis tõstab paljude töötajate palku ja pensione. Valitsus tühistas kõik järgnevad aktsiisitõusud ja rakendab selle eelarve puhul maksurahu. Paraku ei suudetud kokkulepet saavutada aktsiiside vähendamises.

Isamaa tegi ettepaneku langetada alkoholi aktsiise, kuid valitsuskoalitsioon selles kokku ei leppinud. Rahandusminister Toomas Tõniste kirjeldas protsessi nõnda: „Piirikaubanduse vähendamiseks on põhimõtteliselt kaks võimalikku teed: Üks on see, et külmutada aktsiisid pikaks ajaks ja oodata kuni Läti ajapikku järele jõuab. Teine võimalus olnuks langetada aktsiisi oluliselt ehk siis Läti tasemele ja loota, et piirikaubandus sellest seiskub. Kuigi tegin ettepaneku aktsiise langetada, leppis valitsus kokku esimene stsenaariumi kasutamises.”

Alkoholi aktsiisi väikest korrektsiooni pole mõtet teha, sest toob rohkem tüli kui kasu. Kui langetada alkoholiaktsiisi natukene, siis piirikaubandust see ei mõjuta, küll aga tekitab segadust kauplustele ja tootjatele. Sel põhjusel on ka Alkoholitootjate ja maaletoojate liit teada andnud, et toetab aktsiiside osas maksurahu, mitte kosmeetilist langetamist.

Riigieelarve eelnõu kohaselt on Eesti 2019. aasta riigieelarve tulud kokku 11,07 miljardit eurot, kulud 10,95 miljardit eurot ja investeeringud 370 miljonit eurot.

Eelarve projekt on struktuurselt tasakaalus ja nominaalselt ülejäägis. Struktuurne tasakaal tähendab seda, et riigi eelarvepoliitika vastab riigi majanduse olukorrale ja ei jahuta ega kuumuta seda üleliia.

Valitsus järgis uue eelarve koostamisel maksurahu. Uusi makse ei kehtestata ja tühistatud on kõik varem plaanitud aktsiisitõusud. Eesti maksukoormus ulatub 33,6% SKPst, mis on tunduvalt madalam kui Euroopa Liidu keskmine maksukoormus (40% SKPst)

Eesti kaitsekulutused ulatuvad järgmisel aastal 2,16% SKPst ja kaitse-eelarve on kokku 585 miljonit eurot.

Uue eelarvega kasvavad üle 7%  pensionid. Keskmine vanaduspension ulatub uuel aastal 481 euroni kuus.

Kasvavad nii õpetajate, päästjate, politseinike, kultuuritöötajate kui ka mitmete teiste avaliku sektori töötjate palgad. Täiskoormusega õpetajate keskmine palk tõuseb lisaraha abiga 1500 euroni. Valitsus jätkab uuel aastal kultuuritöötajate palkade tõstmisega, kus keskmine palk ulatub järgmisel aastal 1280 euroni. Samale tasemele jõuab ka patrullpolitseinike palk, millele lisanduvad lisatasud. Päästeametnike keskmine palk ulatub uuel aastal 1000 euroni, millele lisanduvad lisatasud öötöö ja pühade eest.