Tutvustus:

Olen läbi ja lõhki järvalane ning minule lähevad korda Kesk-Eestiga seotud rõõmud ja mured. Sündinud 13. septembril 1991. aastal Järvamaal, Päinurme külas. Kodust sain kaasa esivanemate tarkuse väärtustamise, usu seltsitegevuse elujõusse ja traditsioonide hoidmise vajalikkusesse. Minu puhul tipnes see 2005. aastal oma kodukülas Päinurmes koduloomuuseumi asutamisega, mis on aktiivselt tegutsev ka tänapäeval. Koigi põhikooli ja Paide ühisgümnaasiumi lõpetamise järel järgnesid õpingud Tallinna ja Tartu ülikoolides ajaloo erialal. Kõrghariduse omandamisel oli minul selge siht tulla tagasi oma kodupiirkonda ning aidata kaasa Kesk-Eesti kultuuriloo uurimisele ja siinse piirkonna populariseerimisele. Asusin tööle teadusjuhtina Ajakeskusesse Wittenstein/Järvamaa muuseumi. Viimaste aastate suurimaks töövõiduks on olnud koos meeskonnaga Paide vanalinna Wittensteini tegevusmuuseumi loomine ja arendamine. Uskudes seltsitegevuse elujõusse olen kutsunud ellu maakonna ühe suurema vabaühenduse Järvamaa Muuseumi Sõprade Seltsi ning kuulun Memento Järvamaa osakonna ridadesse. Traditsioonide hoidmise ning populariseerimise kõrval on väga oluline, et tuleviku planeerimisel ja otsuste langetamise juures oleks rohkem inimesi, kelle tegevuse motoks on eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Kandes endas neid väärtusi võtan Paide linnavolikogu liikme ja Isamaa Järvamaa piirkonna juhina osa poliitilisest tegevusest. Olen valmis esindama Järva-ja Viljandimaa rahvast meie parlamendis.

Mille eest seisan:

Eestluse elujõud peitub meis endis!
Nii tugev, kui on elu Eestimaa südames, nii hästi läheb ka Eestis tervikuna. Me peame aitama Eestimaa südamaal elavalt tuksuda nii, et meie kodukant oleks elujõuline ja huvitav elupaik. Keele, kultuuri, väärtuste ja hoiakute omandamine saab alguse just kodupaiga vaimsusest. Teen tööd selle nimel, et säiliks eestluse elujõud ning meie esivanemate traditsioonid oleksid väärtustatud ja edasi antud nooremale põlvkonnale. Pean oluliseks, et sõltumata tegevusalast, elatustasemest ja vanusest oleks oma kodupiirkonnas kättesaadav arendatud ja tasemel alus-, üld- kutse- ja huviharidus. Kultuuri ja seltsielu jätkusuutlikkuses erinevates Eestimaa piirkondades peitub meie riigikaitse olulisem väärtus – eestluse elujõud ja traditsioonide kestus. Leian, et haridus- ja kultuurielu eestvedajate väärtustamine ning valdkonna arengusse panustamine omab määravat rolli eestluse säilimisel ajast aega. Eesti riik ei alga Toompealt, vaid kodust mis aitab eesti rahval kesta ja vabaks jääda. Samas on tähtis, et otsuste langetamise juures oleksid ka päriselt meie piirkonnas elavad ja siinseid olusid tundvaid inimesed.