Tutvustus:

Osalen 2023. aasta Riigikogu valmistel Ida-Virumaa valimisringkonnas. Kui minusse usud, kutsun Sind minu poolt hääletama. Minu mõtteid ja tegemisi saad jälgida Facebooki lehel “Marja-Liisa Veiser <https://www.facebook.com/marjaliisaveiserr/>”

Elan Ida-Virumaal Lüganuse vallas. Võin nimetada ennast Ida-Virumaa patrioodiks, kuivõrd olen terve oma elu siin elanud ja üles kasvanud. Oma kooliteed alustasin Kiviõli I Keskkoolis, mille kõrvalt õppisin Kiviõli Kunstide Koolis ka muusikalisi teadmisi klaveri ja viiuli erialal. Gümnaasiumihariduse omandasin Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumis, mille lõpetasin 2001. aastal. Olen omandanud ärikorralduse eriala TTÜ Virumaa Kolledžis ning 2006. aastal lõpetanud Audentese Ülikooli õigusteaduskonna. Samuti olen õppinud rahvusvahelisi suhteid ja Euroopa uuringuid IUA (International University Audentes) doktorantuuris. Olen raamatu “Eesti kriminaalõiguse üldosa reform kahekümnendal sajandil võrdleva analüüsi peeglis” (2006) autor, millega kandideerisin Gebert Rüf Stiftung’i programmi Swiss Baltic Net Graduate raames väljaantavale noorteadlase preemiale ning saavutasin III koha.

Alates 2021. aasta novembrist olen ametis Lüganuse vallavanemana, enne seda töötasin Siseministeeriumis rahvastikuministri nõunikuna. Varasemalt olen töötanud 17 aastat Kohtla-Järve Linnavalitsuses, esmalt juristina, seejärel juhtivjuristina, 2013. aastast peajuristina. Linnavalitsuses oli minu põhitööks kõikvõimalike juriidiliste küsimuste lahendamise kõrval Kohtla-Järve linna esindamine kohtumenetlustes. Lisaks avalikule sektorile olen olnud tegev eraettevõtluses ning töötanud ka ligi 10 aastat erasektoris pearaamatupidajana. Lisaks eeltoodule olen kahe toreda 11- ja 17-aastase poisi ema. Vabal ajal naudin koostegemisi oma poegadega, harrastan võimalusel motosporti ja jõutreeningut.

Soovist kaasa rääkida kodupiirkonna arenguküsimustes siirdusin 2013. Aastal poliitikasse – kandideerisin kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ning osutusin valituks. Seejärel valiti mind Püssi linna, Lüganuse valla ja Maidla valla ühinemisel 2013. aastal moodustunud ühinenud Lüganuse valla volikogu esimeheks. Juhtisin omavalitsust ning koosseisult 15-ne volinikuga vallavolikogu 4 aastat, ehk ühe ametiaja aastatel 2013 – 2017.

Peale 2017. aasta lõpus läbi viidud haldusterritoriaalset reformi moodustus uus Lüganuse vald, mille moodustasid Kiviõli linn, Sonda vald ja Lüganuse vald. 2018. aasta suve hakul jõudsin arusaamiseni, et kui soovin jõuliselt seista oma kodukoha ja kogukonna huvide ja heaolu eest, vajan erakondlikku tuge ning selleks tuleb mul poliitilisel tasandil edasi liikuda. Arvestades senist poliitilist kogemust kohalikul tasandil olin seega otsustanud siirduda suuremasse poliitikasse – astusin Isamaa erakonna liikmeks, mille eesmärgid ühtivad enim minu vaadetega. Seejärel sai loodud oma meeskond, kellega taaselustasime Isamaa Lüganuse osakonna ning lõime osakonna juhatuse, mille koosseisu kuulun tänaseni.

Olen omanud lapsest peale selget arusaama, et kui tahad midagi ära teha või kusagile jõuda, tuleb ise tegutseda. Oodata, et keegi sinu eest midagi ära teeb ei ole kuigi edasiviiv. Siinjuures on oluline hoida ja väärtustada oma lähedasi, kodukohta ning oma riiki. Arvan, et iga inimese väiksem või suurem panus on vajalikuks edasiviivaks jõuks Eesti elu parendamisel ning meie kodumaa hoidmisel. Ei tohi unustada, kust me pärit oleme, ning kus on meie juured. Iga eestlase põhieesmärgiks tänases muutuvas ühiskonnas, kus
üha enam oleme mõjutatud kõikvõimalikest välismõjudest, peab olema meie riigi ja rahvuse säilitamine – eesti rahva, keele ja kultuuri hoidmine. Ainult nii on võimalik Eesti riigi püsimajäämine ning läbi põhiväärtuste meie tulevaste põlvede heaolu tagamine. Need põhimõtted on kujundanud minust sellise inimese, kes ma täna olen.

Mille eest seisan:

Seisan väikelinnade ja maapiirkondade arengu eest. Ida-Virumaa panus Eesti ühiskondlikku heaolusse on märkimisväärne, samas piirkonda tagastatav keskkonnatasude maht on üsna väike. Kehtivat keskkonnatasude süsteemi tuleb muuta nii, et Ida-Virumaal saastamise ja kaevandamise eest võetud tasud jõuaksid meie piirkonda tagasi ja seda oluliselt suuremas määras, kui täna. Ka Euroopa Liidu investeeringutoetusi tuleb senisest enam suunata väikelinnadesse ja maapiirkondadesse, et arendada ettevõtlust, mis loob konkurentsivõimelise palgaga töökohti, mis omakorda oleks rahvastiku Ida-Virumaalt väljarändamist pidurdavaks teguriks. Samuti tuleb kiirendada teede ehitamist, arendada kvaliteetset ühistransporti ja kiiret internetiühendust. Tuleb jätkata riigiasutuste maakonna linnadesse viimist.