ISAMAA suurkogu avaldus – oht Venemaa suunalt on suurenenud.
ISAMAA suurkogu avaldus Viljandis, 02.06.2018
Oht Venemaa suunalt on suurenenud
Erakond ISAMAA on kogu oma tegutsemisaja jooksul pidanud Eesti julgeoleku eest seismist üheks oma poliitika nurgakiviks. Meie juhtimisel peeti läbirääkimisi Vene vägede väljaviimise ja Eesti NATO-ga liitumise üle ning tõrjuti Reformierakonna plaan asendada üldrahvalik kohustuslik ajateenistus väikesearvulise kutselise sõjaväega. Meid pole pannud kõhklema ja meelt muutma ka teiste erakondade kriitika. Kui IRL avaldas 2014. aasta alguses arvamust, et Venemaa agressiivse poliitika tõkestamiseks tuleks Balti riikidesse paigutada NATO väed, kritiseerisid seda avaldust mitmed Reformierakonna tipp-poliitikud. Täna on kõik need endised kriitikud NATO baaside tulised toetajad.
Täna võime tõdeda, et tõsine oht Venemaa suunalt on aastatega vaid tugevnenud. Venemaa teeb erakordseid jõupingutusi ja suuri investeeringuid selleks, et olla võimeline takistama kriisi korral NATO täiendavate vägede toomist Eestisse. Kaliningradis ja otse meie piiride taga paikneb Venemaa kõige moodsam relvastus, sealhulgas ballistilised maaraketid Iskander, õhutõrjesüsteemid S400 ja tiibraketid Kalibr. Valvsust ei tohi seetõttu minetada, Vene režiimi tegutsemist tuleb jälgida erakordse tähelepanuga.
Meie omariikluse garandiks on tugev ja hästi väljaõpetatud Eesti kaitsevägi ning koostöö liitlastega. Hiljuti lõppes suurõppus Siil 018, mis oma 16 000 osavõtjaga kujunes läbi ajaloo suurimaks sõjaliseks õppuseks Eestis. Õppus oli muuhulgas väga selgeks tunnistuseks sellest, kui olulist tööd maakaitse arendamisel teeb Kaitseliit. Leiame, et on väga tähtis viia ellu püsivat laiapõhjalist teavitustööd nii reservväelaste kui nende tööandjate hulgas, rõhutades iga kodaniku kaitsetahte tähtsust. Eesti on väike riik ning igaühe panus tema julgeolekusse suure kaaluga. Ehk nagu ütleb suurõppuse Siil moto “Iga okas loeb”.
Mart Laari valitsuse ajal võeti suund kaitsekulutuste tõstmisele Eestis kahe protsendini SKP-st. Peame oluliseks, et täna tasub Eesti lisaks 2% SKP-st kõik vastu võtva riigi kulutused, samuti kasutab aastatel 2018-2022 kokku 100 miljonit eurot täiendava laskemoona ostuks. Järgmise aasta planeeritud kaitsekulutused on kokku 569 318 000 eurot.
Meie liitlaste ühtsus on meie julgeoleku oluline garantii. Oleme väga tänulikud neile liitlasriikide valitsustele, kes on saatnud oma väed siia Eestisse või osalevad siin õppustel. Meile teevad aga sügavat muret need poliitilised pinged, mis on tekkinud meie liitlaste omavahelistes suhetes eriarvamuste tõttu Iraani tuumaleppe ja muude küsimuste osas. Eesti peab tegema suuri jõupingutusi, et vältida Euroopa ja USA üksteisest eemale triivimist. Väga suurt rolli Euroopa poliitikute mõjutamisel mängib meie osalus Euroopa Rahvaparteis, mis on mõjukaim fraktsioon Euroopa Parlamendis.
ISAMAA on olnud kaitseküsimustes kindel ja usaldusväärne, selgete seisukohtadega, samas alati konsensust ehitav. Hindame kõrgelt asjaolu, et Eesti riigikaitse ei ole poliitiliste jagelemiste objekt, vaid riigimehelikel valikutel põhinev kindel strateegia.