ISAMAA 2020. AASTA KOKKUVÕTE
Isamaa on alati kaitsnud Eesti rahvuslikke huve, avatud majandust, julgeolekut ja inimeste vabadust ise otsustada. Meie algatuste eesmärk on suurendada Eesti perede turvatunnet, edenda meie ettevõtlust ja tagada Eesti julgeolek.
Kevadel töötasime välja kriisipaketi, mis aitas leevendada koroonaviiruse levikust tingitud majanduslangust. Pakett toetas Eesti töötajaid ja ettevõtjaid. Selle abil jäi Eesti majanduslanguse Euroopa üheks madalamaks ning töötuse kasv üheks väikseimaks.
PENSIONIREFORM & PENSIONIPOLIITIKA
Pensionireform. 2021. aastal muutub teine pensionisammas vabatahtlikuks. Reformi eesmärk on laiendada inimeste investeerimisvõimalusi ja suurendada inimeste valikuvabadust, mis toob kaasa senisest parema pensionifondide tootluse. Lisaks näeb seadus ette võimaluse juba pensionikka jõudnud inimestele lõpetada ebasoodsad kindlustuslepingud.
Pensionitõus. 2021. aastal tõuseb keskmine vanaduspension ning suureneb laste eest makstava pensioni osakaal.
Pensionitõus koosneb baasosa tõusust 16 euro võrra kuus ja pensionilisa kasvust lapse kasvatamise eest (nn emapension) 3,55 euro võrra kuus. Kui praegu on kaht last kasvatanud keskmise staažiga pensionäri pension 528 eurot ja pensionilisa 43 eurot, siis järgmise aasta aprillist on tema pension 594 eurot (544+50).
Lisaks tõstame rahvapensioni 30 euro võrra 251,61 euroni.
ETTEVÕTLUSE TOETAMINE
2021. aasta riigieelarve lühiajaline puudujääk on vajalik üksnes kriisist kiiremini väljumiseks. Eesti on ka järgmisel aastal eurotsooni madalaima võlakoormusega riik. Samas ulatub valitsussektori investeeringute maht 1,9 miljardi euroni.
Detsembris eraldas valitsus 2,1 miljonit eurot Ida-Virumaal kriisis kõige enam kannatada saanud ettevõtete toetamiseks. See on täiendav meede lisaks kevadel võimaldatud maksepuhkusele ja teistele ettevõtlust toetavatele meetmetele üle Eesti.
Töökohtade säilitamine. Kriisi esimestel kuudel võimaldasime Töötukassa abil vähenenud töötasu hüvitist, et vähendada koondamiste arvu ja toetada ettevõtete majandustegevuse jätkamist.
Haiguspäevade hüvitamine koroonakriisiga kohanemiseks. Jaanuarist hakatakse haigushüvitist maksma ajutiselt alates teisest tööpäevast. Töötaja enesevastutus kahaneb selle muudatuse tulemusena 3-lt päevalt 1-le päevale. Senise 4-8 päeva kompenseerimise asemel tuleb tööandjal kompenseerida 2-5 haiguspäev 70 protsendi ulatuses töötaja keskmisest palgast. Muudatused haigushüvitise maksmisel on esialgu plaanitud kehtima aprillini.
Elektri-, diisli- ja maagaasi aktsiisi vähendamine. Langetasime elektri-, diisli- ja maagaasi aktsiisi kaheks aastaks, et suurendada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet.
Alandasime aktsiise alternatiivsetele tubakatoodetele.01.04.2021 peatatakse tubakavedelike aktsiisi kogumine 2022. aasta lõpuni. Muudatuse eesmärk on langetada alternatiivsete tubakatoodete hinda, et tavasigarettidest loobujatel oleks vähemkahjulik alternatiiv suitsetamisele.
Kaitseme Eesti autoreid. Kaasajastasime autoriõiguse seaduse ja nn „tühja kasseti tasu“, millega tagame Eesti autoritele oma loomingu loata kopeerimise eest õiglase tasu.
Toetasime põllumajandussektorit kriisi leevendamiseks 12 miljoni euroga. Kriisi mõjude leevendamiseks veise-, sea-, lamba- ja kitsekasvatusele, piimakarja pidajatele ning ka aiandus- ja maheteraviljasektorile on ette nähtud 12 miljoni euro suurune kriisiabi.
Soodustasime rahvusvahelist meretransporti. Laevafirmad vabastati veeteede tasu maksmisest 1. aprillist kuni 2021. aasta 31. märtsini., et motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid Eesti sadamate kaudu.
LASTEGA PEREDE TOETAMINE
Täiendav tulumaksuvabastus paljulapselistele peredele. 2020. aastast hakkas kehtima täiendav tulumaksuvabastus kolme ja enama lapselistele peredele, mis tähendab täiendavat 1200 eurot maksuvaba tulu aastas.
Vanemahüvitise perioodi pikendamine. Säilitatakse järjestikuste sündide puhul vanemahüvitis samal tasemel ka siis kui sündide vahele jääb 3 aastat. Varem oli perioodi pikkus 2,5 aastat.
Senisest kiiremad vanema- ja sünnitushüvitise väljamaksed. Muutsime perehüvitiste seadust nii, et järjestikuste laste saamisel tehakse vanema- ja sünnitushüvitise vahe väljamaksed vahetult lapse sünni järel, mitte koos esimese vanemahüvitise maksega. Sellega suurendame järjestikku sündivate lastega perede majanduslikku kindlustunnet.
Elatisabi väljamaksete varasemaks toomine. Lühendasime elatisabi sissenõudmise ooteaega neljalt kuult ühele kuule. 2017. aastal loodud riiklik elatisabifond aitab tagada üksinda last kasvatava vanema lapsele riigi poolt igakuise elatisraha juhul kui üks vanematest enda kohustusi ei täida.
Toetame kriisist mõjutatud peresid. Valitsus on heaks kiitnud ja Riigikogule menetlemiseks üle andnud seadusemuudatuse, mille vastuvõtmisel ei väheneks vanemahüvitis kriisiaegse töötuse tõttu alates 1. jaanuarist 2021.
Täpsustasime lastetoetuse maksmist kooli või eriala vahetamisel. Riik maksab edaspidi lastetoetust ka alla 19-aastasele keskhariduseta noorele tagasiulatuvalt suvekuude eest, kui ta samal kalendriaastal õpinguid jätkab. Varem jäid sellised noored seadusevea tõttu suvekuudel makstavast lapsetoetusest ilma.
Oleme alustanud riikliku perelepituse väljatöötamisega, eesmärgiga jõuda kokkuleppele vanemliku vastutuse, suhtlusõiguse ja/või lapse alalise elukoha osas, pöörates piisavalt tähelepanu lapse jaoks parimale korraldusele.
HARIDUS JA EESTI KEEL
Detsembris eraldas valitsus 1,5 miljonit eurot haridus- ja noortevaldkonna toetuseks, et pehmendada kriisi mõjusid erahuviharidusele ning -üldharidusele.
Investeerime teadusesse täiendavad 56 miljonit eurot . 2021. aastast panustab riik T&A tegevusse 1%-SKPst, seega kokku ligi 282 miljonit eurot. Eesmärk on suurendada Eesti majanduse konkurentsivõimet. Lisaks suurendame kõrgkoolide tegevustoetusi 5% võrra.
Täiskasvanute keeleõpe. Suurendasime täiskasvanute eesti keele õppe rahastamist, mille abil on võimalik pakkuda keeleõpet 4000 inimesele.
Eesti keele õpe koolides. Suurendasime venekeelsete koolide ja lasteaedade eesti keele õppe rahastamist. 2021. aasta lõpuks on venekeelsetes lasteaedades 153 uut eestikeelset õpetajat.
RIIGIKAITSE
Kaitsekulutused. Hoidsime ära kaitsekulutuste kärped ja tagasime Kaitseväele ja Kaitseliidule lubatud rahastuse, mis suurendab Eesti kaitsevõimet. 2021. aastal on riigikaitsele ette nähtud 645 miljonit eurot.
Rannakaitse. 2022. aastal alustatakse rannakaitsevõimekuse loomist, milleks on ette nähtud täiendavad 46 miljonit eurot.
Õhuruumi kaitse. 2020. aasta jaanuaris avati uus õhuoperatsioonide juhtimiskeskuse hoone, mis tagab koos kahe keskusega Lätis ja Leedus ööpäevaringselt Balti riikide õhuruumi puutumatuse.
Küberjulgeolek. 1.jaanuarist 2021.a. alustab tööd Sihtasutus CR 14. Sihtasutus tegeleb küberjulgeoleku alase teadus- ja arendustegevuse toetamisega ja küberjulgeolekualase rahvusvahelise koostöö edendamisega.
Missioonid. Eesti saadab järgmisel aastal erinevatele sõjalistele operatsioonidele kuni 175 kaitseväelast.
Uus relvastus ja taristu.
- Eesti ettevõttelt Baltic Workboats soetati mereväele kaks väekaitsekaatrit.
- Saabus esimene partii uutest automaattulirelvadest R20 Rahe, mis jagatakse kaitseväe ja Kaitseliidu erinevatesse üksustesse. Kokku soetas kaitsevägi ligi 19000 relva, mis saabuvad Eestisse kahe aasta jooksul.
- Lõuna-Koreast saabusid Eestisse esimesed kaks liikursuurtükki K9 Kõu. Eestisse saabub kolme aasta jooksul kokku 18 kaitseväe soetatud liikursuurtükki.
- Kaitseväe sõidukipark täieneb 40 uue universaalse Volvo konteinerveokiga.
- Tapa sõjaväelinnakus avati komplekteerimisala (RSOM) koos linnakusse rajatud rasketehnika teega.
VÄLISPOLIITIKA
ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaline liikmelisus. Eesti algatusel leiavad seal käsitlemist globaalne digitaalne koostöö, küberjulgeolek, Venemaa jätkuv Ida-Ukraina ja Krimmi agressioon ning Venemaa ajaloo võltsimise katsed.
Eesti-USA koostöö. Valitsus on seadnud prioriteediks Eesti-USA kõikehõlmava strateegilise koostöö, mis on kinnitatud Välisministeeriumi koostatud USA poliitika alustes.
Kolme Mere Algatus. Eesti initsiatiivil sai hoo sisse Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele vajalike investeeringute korraldamiseks loodud Kolme Mere Algatus, mille tippkohtumine toimus 2020. aastal Tallinnas.
Meediavabaduse allianss. Eesti korraldab 2021. aastal meediavabaduse koalitsiooni konverentsi. Meediavabaduse koalitsiooni kuulub kokku 37 riiki.
Digitaalsete lahenduste eksport. Eesti algatusel on välja töötatud digitaalsed lahendused COVID-19 viiruse ohjeldamiseks nii Euroopa Liidule kui teistele maailma riikidele.
Eestlaste toetamine koroonakriisi ajal. Välisministeerium on teinud koroonakriisist tingitud reisipiirangute ajal tihedat koostööd meie liitlastega, et tagada Eesti kodanikele võimalus Eestisse naasta.
Sanktsioonide kehtestamine Valgevene ametiisikutele. Eesti on koostöös teiste Balti riikidega olnud üks Valgevene sanktsioonipaketi eestvedajaid.
KULTUUR JA SPORT
Detsembris eraldas valitsus 1,4 miljonit eurot kultuurile, spordile ja täiskasvanute huvitegevusele, et pehmendada kriisi mõjusid. See on täiendav toetus kevadel eraldatud 25 miljonile eurole, millega aitasime tagada kultuuriorganisatsioonide jätkusuutlikkuse. Toetuse eesmärk oli katta möödapääsmatuid kulusid ning toetada vabakutselisi loovisikuid, treenereid ja rahvakultuurikollektiivide juhte.
Toetame Eesti rahvuskultuuri. Eraldame 2,7 miljoni eurot, et luua laulu- ja tantsupidude kollektiivide juhtide palgatoetus, mis aitab tagada laulu- ja tantsupidude jätkusuutlikkuse.
Rahvusringhäälingu ja Rahvusraamatukogu hoonete ehitus. Kahe investeeringu maht aastate peale kokku on 85 miljonit eurot.
Vähendasime e-ajakirjandusväljaannete käibemaksu 20%-lt 9%-le.
Võtsime vastu usuliste ühenduste kriisipaketi. Kriisimeetmete raames saavad kogudused tuge inimeste aitamiseks ja oma majandusliku olukorra stabiliseerimiseks.
Toetasime Team Estoniat täiendava 3 miljoni euroga. Team Estonia eesmärk on toetada olümpiaalasid ning tõsta tippspordi kaudu Eesti tuntust.
Jalgpallihallide rajamine. Toetame 6 miljoni euroga Raplas, Haapsalus, Viljandis ja Tartus kunstmuruga jalgpallihallide rajamist.
OMANIKE TOETAMINE
Toetasime erametsaomanikke. 1. maist jõustunud tulumaksuseaduse muudatused annavad erametsaomanikele täiendava 5000 euro suuruse tulumaksusoodustuse.
Muutsime üürisuhete regulatsiooni oluliselt paindlikumaks. 20 aastat muutumatuna püsinud piirangute muutmise eesmärk on aidata üürileandjal end kaitsta juhul kui üürnik rikub kohustusi. Üürilepingute tingimused ja lepingute lõpetamine muutub senisest oluliselt paindlikumaks.
Korterelamute renoveerimine. Eraldasime lisaeelarvega 70 miljonit eurot selleks, et toetada maapiirkondade korterelamute renoveerimist. KredExile eraldasime selleks veel täiendavad 100 miljonit eurot.
Eraldasime 1 miljon eurot tagastatud ehitismälestiste korrastamiseks. Toetus on mõeldud omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks.
Lasterikaste perede kodutoetuse suurendamine. Tõstsime suurte perede kodutoetuse ülempiiri endiselt kaheksalt tuhandelt eurolt kümnele tuhandele eurole. Lisaks vabastasime tulumaksust riigieelarvest makstavad toetused lasterikaste perede elamistingimuste parendamiseks.
Kiire internetiühenduse viimine kodudesse. Kiirendame Eesti majapidamistele kiire interneti viimist ja suunasime viimase miili projekti täiendavad 15 miljonit eurot.
RIIGIREFORM
Ametkondade liitmine. Uuest aastast ühendatakse lennu-, maantee- ja veeteede ametid, et vähendada ametiasutuste arvu ja dubleerimist avalikus sektoris. Samal ajal luuakse eraldi merenduse asekantsleri ametikoht, et merendusvaldkond jääks ka tulevikus kõrgendatud tähelepanu alla.
Kaitsesime sõnavabadust. Seisime vastu Reformierakonna algatatud vaenukõne eelnõule, mis ohustanuks Eesti inimeste ja meedia sõnavabadust.
Bürokraatia vähendamine. Ülereguleerimise vältimiseks panime paika pikaajalise kava, milles on ette nähtud põhimõtted, et vähendada aastaks 2030 oluliselt seadusloome mahtu.
Tühistasime poliitilise välireklaami keelu. See keeld on tekitanud politseile valimiskampaaniate ajal suurel hulgal ebavajalikku lisatööd. Politsei peamine ülesanne on avaliku korra tagamine, mitte reklaamplakatite mõõtmine.
Avaliku sektori töökohtade viimine Tallinnast väljapoole. Asutuste nagu Kodaniku Ühenduste Sihtkapitali viimine Tallinnast välja, tasakaalustab Eesti arengut.
E-RIIGI EDENDAMINE
Digilahenduste laiendamine. Seadusemuutatus tagas, et juriidiliste isikute organitel on võimalik koosolekuid läbi viia elektroonselt. Lisaks kehtestasime notariaalsete tehingute elektroonsel teel kaugtõestamise võimalused (näiteks on kinnisvaratehinguid võimalik tõestada näiteks kinnisvaratehinguid üle videosilla, oma kodust või kontorist lahkumata).
Digitaalne kohtusüsteem. Selleks, et muuta süüteomenetlus kiiremaks, ennetada noorte õigusrikkumisi ja tõhustada karistuspoliitikat, töötasime välja Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030. Kohtueelse menetluse ja kohtute töö kiirendamiseks oleme kiirendanud üleminekut paberimajanduselt kaasaegsele digimenetlusele.
E-rahvastikuregistri käivitamine. Käivitus uus innovaatiline e-rahvastikuregister, kus saab nüüd e-teenusena registreerida nii elukoha kui ka lapse sünni ja teha nime sobivuse päringuid jt rahvastikutoiminguid.
Kultuuripärandi digiteerimine. Jätkame dokumentide, trükiste, esemete, kunsti, fotode ja filmide massdigiteerimist. Samuti tegeletakse digitaalse kultuuripärandi pikaajalise säilitamise ning kättesaadavusega, näiteks arendatakse Muuseumide Infosüsteemi MuIS.