Isamaa aasta valitsuses
Isamaa on alati kaitsnud Eesti rahvuslikke huve, avatud majandust, julgeolekut ja inimeste vabadust ise otsustada. Esimese aasta jooksul valitsuses oleme ellu viinud mitmeid algatusi, mis suurendavad Eesti perede turvatunnet, edendavad meie ettevõtlust ja tagavad Eesti julgeoleku.
Eestis kehtestatud eriolukorra ajal töötasime välja kriisipaketi, mis aitas leevendada koroonaviiruse levikust tingitud majanduslangust ning toetada Eesti töötajaid ja ettevõtjaid. Koroonaviiruse tegelik mõju majandusele alles avaldub, kuid valitsuse poolt välja töötatud meetmete abil vältisime ettevõtjate pankrotti ja töökohtade kadumist. Ühtlasi oleme aktiivselt tegutsenud selle nimel, et avada riigipiirid ning tagada inimeste ja kaupade vaba liikumine Euroopas.
LASTEGA PEREDE TOETAMINE
Täiendav tulumaksuvabastus paljulapselistele peredele.
2020. aastast hakkas kehtima täiendav tulumaksuvabastus kolme ja enama lapselistele peredele, mis tähendab täiendavat 1200 eurot maksuvaba tulu aastas.
Vanemahüvitise perioodi pikendamine
Võtsime vastu seaduse, millega säilitatakse järjestikuste sündide puhul vanemahüvitis samal tasemel ka siis kui sündide vahele jääb 3 aastat. Varem oli perioodi pikkus 2,5 aastat.
Senisest kiiremad vanema- ja sünnitushüvitise väljamaksed
Muutsime perehüvitiste seadust nii, et järjestikuste laste saamisel tehakse vanema- ja sünnitushüvitise vahe väljamaksed vahetult lapse sünni järel, mitte koos esimese vanemahüvitise maksega. Sellega suurendame järjestikku sündivate lastega perede majanduslikku kindlustunnet.
Elatisabi väljamaksete varasemaks toomine
Lühendasime elatisabi sissenõudmise ooteaega neljalt kuult ühele kuule. 2017. aastal loodud riiklik elatisabifond aitab tagada üksinda last kasvatava vanema lapsele riigi poolt igakuise elatisraha juhul kui üks vanematest enda kohustusi ei täida.
Eesti keel
Täiskasvanute keeleõpe
Suurendasime täiskasvanute eesti keele õppe rahastamist 2 miljoni euro võrra, selle abil on võimalik pakkuda keeleõpet 4000 inimesele.
Eesti keele õpe koolides
Suurendasime venekeelsete koolide ja lasteaedade eesti keele õppe rahastamist 3 miljoni euro võrra.
Keeleameti loomine
Algatasime ja võtsime vastu seaduse, mille alusel luuakse Keeleamet, et kaitsta ja arendada eesti keelt kõigis eluvaldkondades.
Riigikaitse
Kaitsekulutused
2020. aastal on riigieelarves kaitsekulutusteks ette nähtud 2 protsenti SKP-st, millele lisanduvad liitlasvägede vastuvõtmise kulutused. 2020. aastal tähendab see 615 miljonit eurot.
Õhuruumi kaitse
2020. aasta jaanuaris avati uus õhuoperatsioonide juhtimiskeskuse hoone, mis tagab koos kahe keskusega Lätis ja Leedus ööpäevaringselt Balti riikide õhuruumi puutumatuse.
Küberjulgeolek
Aprillis alustas tegevust küberjulgeoleku väljaõppekeskus CR14, millest kujuneb Kaitseministeeriumi valitsemisala ja tema partnerite küberkoolituste keskus ning baas kaitseväe ja NATO küberharjutusväljale.
Välispoliitika
2019. aastal valiti Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks
Eesti algatusel leiavad seal käsitlemist globaalne digitaalne koostöö, küberjulgeolek, Venemaa jätkuv Ida-Ukraina ja Krimmi agressioon ning Venemaa ajaloo võltsimise katsed.
Eesti-USA koostöö
Valitsus on seadnud prioriteediks Eesti-USA kõikehõlmava strateegilise koostöö, mis on kinnitatud Välisministeeriumi koostatud USA poliitika alustes.
Kolme Mere Algatus
Eesti initsiatiivil sai hoo sisse Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele vajalike investeeringute korraldamiseks loodud Kolme Mere Algatus, mille tippkohtumine toimub 2020. aastal Tallinnas.
Digitaalsete lahenduste eksport
Koostöös Singapuriga korraldab Eesti globaalset digitaalset koostööd võitluseks koroonakriisiga rakendades selleks meie rahvusvaheliselt hinnatud digivõimekust. Eesti algatusel on välja töötatud digitaalsed lahendused COVID-19 viiruse ohjeldamiseks nii Euroopa Liidule kui teistele maailma riikidele.
Eestlaste toetamine koroonakriisi ajal
Välisministeerium tegi koroonakriisist tingitud reisipiirangute ajal tihedat koostööd meie liitlastega, et tagada Eesti kodanikele võimalus Eestisse naasta.
ETTEVÕTLUSE TOETAMINE
Alkoholiaktsiisi langetamine
Eelmisel aastal langetasime alkoholiaktsiisi 25%, et vähendada piirikaubandust ning jätta eestlaste maksutulud Eestisse.
Elektri-, diisli- ja maagaasi aktsiisi vähendamine
Langetasime elektri-, diisli- ja maagaasi aktsiisi kaheks aastaks, et suurendada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet.
Töökohtade säilitamine
Kriisi esimestel kuudel võimaldasime Töötukassa abil vähenenud töötasu hüvitist, et vähendada koondamiste arvu ja toetada ettevõtete majandustegevuse jätkamist.
Maksupuhkus
Peatasime maksuintressid riigi poolt ettevõtetele märtsist maini, et aidata ettevõtetel kriisi mõjudega kohaneda.
PENSIONIREFORM
Võtsime vastu pensionireformi seaduse
Sellega muutub teine pensionisammas vabatahtlikuks 2021. aastal. Eesmärk on laiendada inimeste investeerimisvõimalusi ja suurendada inimeste valikuvabadust, mis toob kaasa senisest parema pensionifondide tootluse. Lisaks näeb seadus ette võimaluse juba pensionikka jõudnud inimestele lõpetada ebasoodsad kindlustuslepingud. Vabariigi President on pensionireformi seaduse vaidlustanud ning lõplik tulemus selgub sügisel saabuvast Riigikohtu otsusest.
KULTUUR JA SPORT
Töötasime välja laulu- ja tantsupeo kollektiivide juhendajate palgatoetuse meetme
Toetus tagab võimalikult paljudele juhendajatele senisest õiglasema töötasu ning töölepingust tulenevad sotsiaalsed garantiid. 2020. aastal on selleks ette nähtud 1,2 miljonit eurot.
Oleme ette näinud vahendid Rahvusringhäälingu ja Rahvusraamatukogu hoonete ehituseks
Kahe investeeringu maht aastate peale kokku on 85 miljonit eurot.
Võtsime vastu usuliste ühenduste kriisipaketi
Kriisimeetmete raames saavad kogudused tuge inimeste aitamiseks ja oma majandusliku olukorra stabiliseerimiseks.
Vähendasime e-ajakirjandusväljaannete käibemaksu 20%-lt 9%-le
Suurendasime tagasimaksefondi Film Estonia mahtu ühekordselt 5 miljoni euro võrra, et soodustada välismaiste filmide tulekut Eestisse
Filmide nagu Christopher Nolani filmi „Tenet“ võtetel on märkimisväärne positiivne mõju Eesti majandusele ja filmindusele.
Kriisi üleelamiseks eraldasime lisaeelarves kultuuri- ja spordivaldkonnale 25 miljonit eurot
Tagada kultuuriorganisatsioonide jätkusuutlikkus, katta möödapääsmatuid kulusid ning toetada vabakutselisi loovisikuid, treenereid ja rahvakultuurikollektiivide juhte.
Toetasime Team Estoniat täiendava 3 miljoni euroga
Team Estonia eesmärk on toetada olümpiaalasid ning tõsta tippspordi kaudu Eesti tuntust.
Jalgpallihallide rajamine
Toetame 6 miljoni euroga Raplas, Haapsalus, Viljandis ja Tartus kunstmuruga jalgpallihallide rajamist. Hallid valmivad paari aasta jooksul.
E-RIIGI EDENDAMINE
Digilahenduste laiendamine
Võtsime vastu seaduse, mille kohaselt on juriidiliste isikute organitel võimalik koosolekuid läbi viia elektroonselt. Lisaks kehtestasime notariaalsete tehingute elektroonsel teel kaugtõestamise võimalused. Edaspidi on võimalik tõestada näiteks kinnisvaratehinguid üle videosilla, oma kodust või kontorist lahkumata.
Digitaalne kohtusüsteem
Selleks, et muuta süüteomenetlus kiiremaks, ennetada noorte õigusrikkumisi ja tõhustada karistuspoliitikat, töötasime välja Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030. Nii kohtueelse menetluse kui ka kohtute töö kiirendamiseks oleme suurt rõhku pannud üleminekule paberimajanduselt kaasaegsele digimenetlusele.
E-rahvastikuregistri käivitamine
Aasta algusest käivitus uus innovaatiline e-rahvastikuregister, kus saab nüüd e-teenusena registreerida nii elukoha kui ka lapse sünni ja teha nime sobivuse päringuid jt rahvastikutoiminguid.
Kultuuripärandi digiteerimine
„Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023“ tegevuskava elluviimise käigus dokumentide, trükiste, esemete, kunsti, fotode ja filmide massdigiteerimine. Samuti tegeletakse digitaalse kultuuripärandi pikaajalise säilitamise ning kättesaadavusega, näiteks arendatakse Muuseumide Infosüsteemi MuIS.
RIIGIREFORM
Bürokraatia vähendamine
Ülereguleerimise vältimiseks panime paika pikaajalise kava, milles on ette nähtud põhimõtted, millest edaspidi lähtutakse seaduseelnõude ettevalmistamisel ja õiguskeele arendamisel. Aastaks 2030 peab seadusloome maht oluliselt vähenema.
Tühistasime poliitilise välireklaami keelu
See keeld on tekitanud politseile valimiskampaaniate ajal suurel hulgal ebavajalikku lisatööd. Politsei peamine ülesanne on avaliku korra tagamine, mitte reklaamplakatite mõõtmine.
Avaliku sektori töökohtade viimine Tallinnast väljapoole
Asutuste nagu Kodaniku Ühenduste Sihtkapitali viimine Tallinnast välja, tasakaalustab Eesti arengut.
KODUOMANIKE TOETAMINE
Korterelamute renoveerimine
Eraldasime lisaeelarvega 70 miljonit eurot selleks, et toetada maapiirkondade korterelamute renoveerimist. KredExile eraldasime selleks veel täiendavad 100 miljonit eurot.
Eraldasime 1 miljon eurot tagastatud ehitismälestiste korrastamiseks
Toetus on mõeldud omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks.
Lasterikaste perede kodutoetuse suurendamine
Tõstsime suurte perede kodutoetuse ülempiiri endiselt kaheksalt tuhandelt eurolt kümnele tuhandele eurole. Lisaks vabastasime tulumaksust riigieelarvest makstavad toetused lasterikaste perede elamistingimuste parendamiseks.
Kiire internetiühenduse viimine kodudesse
Kiirendame Eesti majapidamistele kiire interneti viimist ja suunasime viimase miili projekti täiendavad 15 miljonit eurot.
