Pensionisammas

Isamaa eesmärk on anda inimesele tagasi võimalus ise otsustada oma raha üle.
Inimestele jääb alles võimalus jätkata tänase pensionisüsteemiga, lisaks sellele tekib aga võimalus leida alternatiivseid lahendusi pensionipõlveks säästmiseks.

Teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmine suurendab inimeste vabadust ja teadlikkust pensionisüsteemist. Sellele lisaks laienevad investeerimisvõimalused ja suureneb konkurents, mille tulemusena peavad pangad ja fondihaldurid klientide hoidmiseks senisest rohkem pingutama. Pankade näo kliendi poole pööramine toob kaasa parema pensionifondide tootluse, mis tagab tulevikus omakorda suurema pensioni.

INFO TEISE PENSIONISAMBA REFORMI KOHTA

  • Reformi jõustudes muutub II pensionisamba süsteemis osalemine kõigile vabatahtlikuks.
  • Tööturule sisenenud noored liidetakse automaatselt II sambaga, kuid neil on õigus süsteemist väljuda esitades selleks avaldus.
  • Süsteemist väljumiseks tuleb esitada avaldus pensionikeskusele või pangale.
  • Reform käivitub 2020. aastal.
  • Esimene avalduste esitamise tähtaeg II samba süsteemist väljumiseks või maksete suunamiseks fondidest investeerimiskontole või raha väljavõtmiseks on 31. august 2020.

Kõik, kes soovivad, saavad jätkata pensioni II pensionisamba fondidesse kogumist nii, nagu nad on seda seni teinud. Kes ei soovi II pensionisamba fondidesse raha edasi koguda, võib II samba süsteemist väljuda. Samuti on võimalus suunata tulevased II pensionisamba maksed (pensioni)investeerimiskontole ja jätkata raha kogumist investeerimiskonto kaudu.

Kui süsteemist väljuda, jättes kogutud raha II samba fondi, saab fonde ka tulevikus vahetada või kanda kogutud raha investeerimiskontole või võtta raha välja tasudes tulumaksu. Kui II samba fondist väljuda siis saab süsteemiga liituda alles 10 aasta pärast.

II samba fondidest saab raha välja võtta põhimõttel „kõik või mitte midagi“. Teisest sambast saab raha välja võtta maksimaalselt kaks korda ja 10 aastase vahega.

Pensioni investeerimiskontole laekuvad II samba maksed (2%+4%). Varasemalt kogutud rahaga saab liikuda II samba pensionifondi ja pensioni investeerimiskonto vahel. Kontole saab kanda ka II samba fondi varem kogutud raha ning kehtib sama loogika nagu pensionifondide vahetamisel. Seega ei tule tasuda ka tulumaksu. Sellele kontole laekub raha üksnes II sambast.

Kui inimene on jõudnud pensioniikka ja tal on pensioni investeerimiskonto, on tal kõik samad õigused ja võimalused, nagu pensionifondi raha kogunud inimesel.

Need inimesed saavad vabatahtlikult liituda avalduse alusel II pensionisambaga. Sellisel juhul kantakse inimese valitud II samba pensioni fondi palgast 2% ja lisandub palgalt makstud sotsiaalmaksust 4%.

Tulevikus pensionikka jõudvad inimesed vabastatakse kindlustusseltside kohustuslikest lepingutest. Väljamaksete tingimused pensionieas muutuvad paindlikuks. Raha saab korraga välja võtta, fondipensioni kasuks otsustada või saab sõlmida pensionilepingu kindlustusseltsiga. Koalitsioon on seadnud eesmärgiks vaadata üle ka kindlustuslepingu sõlminud tänaste pensionäride võimalused.

Töövõimetuks jäänud inimestele antakse õigus saada enne pensioniiga teisest sambast raha kätte.

Uuringu tellis Ühiskonnauuringute Instituut, vastas 1000 inimest.

Küsimusele „Kas Teie arvates tuleks muuta pensioni teine sammas ehk kogumispension vabatahtlikuks?” vastati järgmiselt:

  • 61% vastanutest “Jah” või “Pigem jah”
  • 27% “Pigem ei” või “Ei”
  • 12% “Ei oska öelda”

Uuringu tellis ERR ning küsitlusele vastas 1010 inimest.

62 protsenti teise sambaga liitunutest peab selle vabatahtlikuks muutmist vajalikuks. Reformi pooldajad on ülekaalus kõigi erakondade toetajate seas.

Nendest, kes kaalusid või lubasid teisest sambast lahkuda, lubab:

  • 47% investeerida seda iseseisvalt aktsiatesse või võlakirjadesse;
  • 26% kasutada raha igapäevaste vajaduste katmiseks;
  • 20% vähendada oma laenukoormust;
  • 9% minna reisile.

Uuringu tellis Eesti Kindlustusseltside Liit ning küsitlusele vastas 1015 inimest.

Vastanutest

  • 44% jätkaks teise pensionisambaga
  • 29% investeeriks iseseisvalt
  • 11% kasutaks raha jooksvateks kulutusteks ja laenumakseteks

KUIDAS BRITID VÄLJAVÕETUD RAHA KASUTASID?

  • Paigutasid raha edasi kasvama
  • Maksid tagasi laenud
  • Kodu remont, auto ost vms
  • Pole teada

Ühendkuningriigi finantskäitumise ameti (FCA) 2017. aastal läbi viidud pensionisüsteemi uuring analüüsis, kuidas käitusid üle 55- aastased inimesed pärast 2015. aasta aprilli, kui seal kogumispensioni vahendite kasutamine vabaks lasti.

FCA rõhutas oma uuringu ülevaates, et kinnitust ei saanud väide, et inimesed laristavad oma säästud ära.

Kõrvalolev graafik näitab, et inimesed kasutasid oma kogutud sääste vastutustundlikult.