Isamaa Perede ühendus

Heaks kiidetud Isamaa Perede ühenduse asutamiskoosolekul 19. septembril 2020.

Elust pakatav Eesti

Tasakaal isiklike, ühiskondlike ja perekondlike eesmärkide vahel on inimliku eneseteostuse kõrgeim vorm ning täisväärtusliku elu lahutamatu osa. Isiklik areng tähendab teadmiste, oskuste, hoiakute ja väärtusmaailma kasvamist inimese elu jooksul. Nende rakendamine läbi töö, kodanikuaktiivsuse ja maailmavaatelise tegevuse tugevdab tänast ühiskonda. Laste kasvatamine ning oma keele, kultuuri ja väärtusmaailma neile edasiandmine on aluseks eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimisele läbi aegade.

Rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on perekond riigi kaitse all (PS § 27). Perekond on ühiskonna tuum. Eesti rahvas saab püsida ja kasvada ainult tänu lastele ning seega on meie ühiskonna suurim eesmärk ja kaitseala lapsed ning lasterikkus. Ühiskonna ülesanne on hoiakute ja seadusandluse kaudu luua täisväärtuslikud tingimused laste sündimiseks ja kasvatamiseks perekondliku lähedustunde, armastuse, austuse ja hoolimise vaimus.

Perekond ühendab ema, isa, lapsi, vanavanemaid ja lapselapsi.

Lapse heaolu on ühiskonna prioriteet. Õnnelik ja turvaline lapsepõlv on lapse põhivajadus. Armastuse, tähelepanu ja aja pühendamine lapsele kujundab temast inimese, kes oskab täiskasvanueas jagada sama ka oma lastele. Vanematevahelise armastava, austava ja hooliva suhte kogemine aitab lapsel omandada vastavad hoiakud ka oma tulevases perekonnas.

Emadust ja isadust tuleb ühiskonnas väärtustada. Perede heaolu lapseootuse ja sünnitusjärgsel perioodil vajab nii riigi, kui ka ühiskonna teravdatud tähelepanu. Perinataalperioodiga seotud väljakutsed naise ja tema lähedaste elus vajavad ühiskondlikke kokkuleppeid ning riigipoolset panustamist, et soodustada sünnituskliimat ja toetada peresid lastele tervema kasvukeskkonna loomisel.

Lasterikkus on eriline väärtus, mille teadvustamine algab isiklikest ja ühiskondlikest hoiakutest ning riiklikust poliitikast. Halvustav või üleolev suhtumine lasterikkusesse on lubamatu. Lapsed on õnne allikas. Teadusuringud kinnitavad, et võrreldes lastetutega tunnevad lastega inimesed ennast õnnelikumana.

Laste kasvatamine tugevdab ema ja isa vahelist solidaarsust. Lasterikkuse eelduseks on vanemate vahel jagatud vastutus laste heaolu tagamisel. Lasterikkus suurendab sugudevahelist solidaarsust ja hoolimist, kuna sellega kasvab meeste roll laste eest hoolitsemisel.

Perekondade õnnelik koospüsimine on ühiskonna huvi. Suhteprobleemid, mis viivad perekonna lagunemisele, samuti perevägivald, on tragöödiaks lapsele ja lähikondsetele ning uute sotsiaalprobleemide allikaks riigile. Peresuhete hoidmisele suunatud teadmised ja hoiakud tuleb viia lapseni läbi koolihariduse ning teha täiskasvanutele kättesaadavaks läbi arenguprogrammide.

Igal lapsel on õigus perekondlikule kiindumussuhtele ja emotsionaalsele lähedusele. Lahkumineku järgselt peab olema vanemate ühine huvi hoida lapse lähedussuhet mõlema vanemaga. Vanema kaotanud lapse, samuti üksikvanema perre sündinud lapse perekondliku turvatunde ja kiindumussuhte hoidmise toetamiseks ning tema tulevikupotentsiaali parimal viisil avamiseks tuleb riigil aidata tagada talle turvaline, püsiv ja terapeutiliselt kompetentne hoolitsus. Kui see ei ole võimalik bioloogiliste vanemate hoole all, tuleb otsida võimalusi tagada lapsele perekondlik kuuluvustunne.

Põlvkondadevaheliste sidemete vundamendiks on perekond. Suhted lapselaste ja vanavanemate vahel on hindamatu väärtus kultuuri ja pärandi edasikandmisel. Põlvkondadevahelised sidemed aitavad ületada laste kasvatamisega seotud väljakutseid ja suurendavad perekondlikku lähedustunnet.

Pere majanduslik probleem on riigi probleem. Riik peab esmajärjekorras kõrvaldama perekondade kasvamise ainelised takistused. Raskused eluasemelaenu saamisel maapiirkonnas või lapseootuse ja vanemapuhkuse ajal, ei tee ühiskonnale au ning need tuleb riigi abiga kõrvaldada. Erilist tähelepanu tuleb pöörata suurperedele, kelle väljaminekud kasvavad iga järgmise lapse sündimisel hüppeliselt.

Perekondades sünnivad ja saavad suureks lapsed, kes panevad aluse uutele perekondadele ning kelle kaudu uuenevad kogukond, Eesti ja Euroopa. Perekondade ainelise toimetuleku ja emotsionaalse heaolu tagamiseks vajalike poliitiliste algatuste ja ühiskondlike hoiakute ellukutsumiseks loovad asutajad Isamaa Perede Ühenduse ja kutsuvad liituma erakonna iga liiget, kes jagab ühenduse aluspõhimõtteid ja väärtusi.

Isamaa Perede Ühendus toetub oma tegevuses Isamaa Erakonna maailmavaate ning Euroopa Rahvapartei perepoliitika aluspõhimõtetele.

Isamaa Erakonna maailmavaate aluspõhimõtted

Isamaa on erakond, mis lähtub rahvuslik-konservatiivsest maailmavaatest, demokraatlikest põhimõtetest, kandes isamaalisi ja kristlikke väärtusi.
I VÄÄRTUSED. Rahvusliku konservatismi aluseks on pere, kodu, usk, isikuvabadused ja isamaa. Väärtused lähtuvad traditsioonidest. Austame noorte julgust ja vanemate kogemust.
II VÄÄRIKUS. Eesti elu aluseks on vabadusel ja õigusel põhinev inimväärikus, millega käib kaasas vastutus. Selle mõõdupuuks on inimõiguste austamine. Seisame inimõiguste tõhusa kaitsmise eest nii Eestis kui mujal maailmas.
III PÕLISUS. Õigus kodule ja selle puutumatusele kätkeb endas õigust kodumaale, rahvuse, keele ja kultuuri säilimisele. Konservatiivne rändepoliitika tagab põliselanike õigused, väärtuspõhimõtted, kultuurikeskkonna, turvalisuse ja heaolu ning sisseränne ei tohi ohustada meie identiteeti ja püsimajäämist. Iga Eestisse tulija peab siinset elulaadi austama ja mõistma.
IV RAHVUSLUS. Rahvuslus tähendab õigust säilitada ja kaitsta eestlust, Eesti iseseisvust, eesti keelt, kultuuri ja tavasid. Rahvuslus põhineb kõigi rahvaste õiguste ja kultuuri austamisel.
V PEREKOND. Tugev perekond on ühiskonna alustala, mis põhineb esivanemate austamisel ja põlvkondadevahelisel lõimumisel. Abielu mehe ja naise vahel peab olema põhiseaduse kaitse all.
VI RIIKLUS. Eesti riigi ülim ülesanne on eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise tagamine. Iseseisev demokraatlik parlamentaarne Eesti rahvusriik on meie ainus valik.
VII MAJANDUS. Meie majanduspoliitiliseks nurgakiviks on vaba turumajandus, mis põhineb ettevõtlikkusel, eraomandil, ausal konkurentsil, stabiilsel rahal, madalatel maksudel ning minimaalsel riiklikul reguleerimisel. Edukas majandus toetub innovaatilistele (ja teaduspõhistele) tehnoloogilistele lahendustele.
VIII SOTSIAALPOLIITIKA. Sotsiaalpoliitika peab looma tingimused toimetulekuks nii, et inimene saaks oma võimete kohaselt panustada ja ühiskonna elus osaleda kogu elukaare jooksul.
IX KULTUUR, KEEL, HARIDUS JA TEADUS. Eesti keele säilimiseks kultuurkeelena on oluline edendada eestikeelset kõrgharidust ja teadust. Õppekeel lasteaedades ja üldhariduskoolides peab olema eesti keel. Peame oluliseks mitmekesiste kultuurivõimaluste arendamist ja rahvusvahelist koostööd.
X JULGEOLEK JA RAHVUSVAHELINE SUHTLUS. Eesti julgeoleku aluseks on kodanike kaitsetahtel ja kohustuslikul ajateenistusel põhinev iseseisev kaitsevõime, liitlassuhted NATO-ga ning liikmelisus rahvusvahelistes organisatsioonides. Meie jaoks on tähtis Eesti kuulumine Euroopa Liitu kui rahvusriikide liitu ja head suhted naaberriikidega, mis põhinevad teineteise suveräänsuse ja huvide austamisel.
XI KESKKOND. Peame tähtsaks kestliku looduskeskkonna pärandamist järeltulevatele põlvedele ning loodusvarade säästlikku kasutamist. Oluline on inimeste keskkonnateadlikkuse arendamine ning loodussõbralike tarbimisharjumuste ja tehnoloogiate eelistamine.
XII REGIONAALNE ARENG. Eesti tasakaalustatud regionaalse arengu jaoks on oluline ettevõtlus, kaasaegne taristu, tugevad kohalikud omavalitsused ja avalike teenuste kättesaadavus. Peame oluliseks kogukondlike algatuste toetamist.
XIII KODANIKUVASTUTUS. Kodanikuks olemine algab vastutusest. Me hindame isiklikku initsiatiivi, ettevõtlikkust ja sellega kaasnevat vastutust.

Euroopa Rahvapartei: Mis on hea peredele, on hea Euroopale

Euroopa Rahvapartei:

* Toonitab, et perekond on inimühiskonna tüvirakk ja omab selles keskset rolli.
* Teadvustab, et perekond tuleb enne riiki; seega tuleb subsidiaarsuse põhimõtteid jõuliselt rakendada perekondade kasuks igas ühiselu aspektis.
* Usub, et perekond on sobivaim keskkond järglaste eostamiseks, ilmaletoomiseks ja üleskasvatamiseks, samuti elamiseks ja vananemiseks.
* Teadvustab perekonna rolli kui asendamatut viisi väärtuste, kultuuri, rahvusliku identiteedi ja keelelise mitmekülgsuse edasikandmiseks põlvkondade vahel. Perekond on põlvkondadevahelise loomuliku solidaarsuse allikas.
* Kinnitab, et Inimõiguste Ülddeklaratsiooni kohaselt on vanematel oma laste hariduse valikul eesõigus.
* Teadvustab stabiilsete perekondade tähtsust; katkised pered põhjustavad kannatusi mitmesuguses vormis, eriti haavatavaimatele pereliikmetele – lastele. Samal ajal tekitavad katkised pered ühiskonnale suuri kulusid.
* On teadlik, et tänapäeva pered seisavad silmitsi üha suurema survega ja koormatud paljude kohustustega ilma et nende saavutusi kohaselt hinnataks.
* Toonitab tasustamata, kuid hindamatu töö ja vaeva tähtsust, mida peredes igapäevaselt nähakse uute põlvkondade ettevalmistamiseks, aidates seeläbi kaasa meie ühiskondlike süsteemide toimimise säilimisele. Perekondade saavutused on ühiskonna edasikestmiseks elutähtsad.
* Toonitab lastehoiusüsteemide ja neid toetava tööpoliitika tähtsust, mis suurendavad emade ja isade võimalust kombineerida vanemlikud kohustused karjääri jätkamisega parimal võimalikul viisil või vanemapuhkusega vabalt valitud ajal.
* Toob positiivse näitena esile Euroopa Rahvapartei liikmeserakondade algatatud poliitikad, mis aitavad perekondi erinevate maksusoodustussüsteemide, samuti soodustustega töö või pensioni valdkonnas. Need meetmed peaksid üle kõige aitama vältida suuremate leibkondade ülekoormamist.
* Kinnitab perekonna fundamentaalset rolli Euroopa tuleviku nurgakivima. Perede terviklikkuse ja nende võime “kasvatada tulevikku” sobivaima raamistiku hoidmine peab olema meie poliitika tuum. See toob kasu meie ühisele Euroopa poliitilisele perele.

Kinnitatud ühenduse asutamiskoosolekul 19. septembril 2020.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

1.1. Isamaa Perede ühendus (edaspidi “ühendus”) on Isamaa Erakonna (edaspidi “erakond”) liikmeühendus, mis juhindub oma tegevuses erakonna põhikirjast ja maailmavaate aluspõhimõtetest ning käesolevast põhikirjast (edaspidi “põhikiri”).

1.2. Ühendus on asutatud eesmärgiga aidata kaasa eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimisele läbi aegade. Selle saavutamiseks ühendus:

1.2.1.kutsub ellu perekondade ainelise toimetuleku ja emotsionaalse heaolu tagamiseks vajalikke poliitilisi ja ühiskondlikke algatusi

1.2.2.tegeleb lasterikkust ja õnnelikke peresuhteid väärtustavate ühiskondlike hoiakute kujundamisega

1.2.3.esindab erakonna poliitika kujundamisel perepoliitika vaatenurka

1.3. Ühendus väljendab oma väärtusi ja pikaajalisi poliitilisi eesmärke ühenduse aluspõhimõtetes, mis kinnitatakse üldkoosoleku otsusega.

2. peatükk LIIKMED

2.1. Ühenduse liikmeks võib olla iga Isamaa Erakonna liige, kes tunnistab käesolevat põhikirja ja ühenduse aluspõhimõtteid ning on valmis osalema ühenduse tegevuses. Ühenduse toetajaliikmeks võib olla iga täisealine Eesti Vabariigi kodanik, kes ei ole ühegi Eestis tegutseva erakonna liige, kuid soovib osaleda ühenduse tegevuses ning tunnistab käesolevat põhikirja ja ühenduse aluspõhimõtteid. Toetajaliige osaleb ühenduse töös sõnaõigusega.

2.2. Ühenduse liikmete nimekirja peab ühenduse juhatus.

2.3. Ühenduse liikmeks vastuvõtmise otsustab ühenduse juhatus liituja isikliku sooviavalduse alusel, mis peab olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Asutamiskoosolekul viibinud isikud, samuti isikud, kes ei viibinud asutamiskoosolekul, kuid on enne seda avaldanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis soovi asutatava ühendusega liitumiseks, loetakse ühenduse asutajaliikmeteks.

2.4. Ühenduse liikmel on õigus osaleda sõna- ja hääleõigusega ühenduse üldkogul, saada juhatuselt informatsiooni ühenduse tegevuse kohta, kandideerida

juhtorganitesse ning teha juhatusele ettepanekuid ühenduse tegevuse paremaks korraldamiseks ja uuteks poliitilisteks algatusteks.

2.5. Ühenduse liige on kohustatud täitma ühenduse põhikirja ja juhtorganite otsuseid ning hoidma ühenduse ja erakonna head mainet.

2.6. Liikmel on õigus ühendusest igal ajal lahkuda isikliku sooviavalduse alusel, mis peab olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Liikmelisus ühenduses lõppeb alates sooviavalduse kättesaamisest vähemalt ühe juhatuse liikme poolt. Lahkumisel erakonnast loetakse liikmelisus ühenduses lõppenuks automaatselt.

2.7. Juhatuse otsusel võib liikme ühendusest välja arvata juhul, kui ta on oluliselt rikkunud ühenduse või erakonna põhikirja, tema tegevus on vastuolus ühenduse aluspõhimõtetega või erakonna maailmavaatega, ta on kahjustanud ühenduse mainet või pannud toime olulise kõlblusvastase teo. Juhul kui liige ei nõustu juhatuse otsusega tema väljaarvamise kohta, võib ta esitada järgmisele ühenduse üldkogule taotluse oma liikmelisuse ennistamiseks. Juhatuse otsus liikme väljaarvamise kohta kehtib, kuni üldkogu poolse liikmestaatuse ennistamiseni.

3. peatükk ÜLDKOGU

3.1. Ühenduse kõrgeim juhtimisorgan on üldkogu.

3.2. Korraline üldkogu toimub vähemalt üks kord aastas. Erakorralise üldkogu võib kokku kutsuda juhatus oma algatusel või vähemalt 1/10 ühenduse liikmete nõudel. Üldkogu kutse koos päevakorraga tuleb saata liikmetele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14 päeva ette.

3.3. Üldkogu on otsustusvõimeline, kui selle kokkukutsumisel on järgitud põhikirja nõudeid.

3.4. Üldkogu pädevus:

3.4.1.ühenduse põhikirja ja aluspõhimõtete kinnitamine

3.4.2.juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete valimine

3.4.3.ühenduse esindajate nimetamine erakonna juhtorganitesse, kui seda näeb ette erakonna põhikiri

3.4.4.muude küsimuste otsustamine, kui see tuleneb juhatuse otsusest või käesolevast põhikirjast.

3.5. Üldkogu otsused võetakse vastu kohalviibivate hääleõiguslike liikmete lihthäälteenamusega. Ühenduse põhikirja või aluspõhimõtete muutmiseks on vajalik poolthäälte enamus 2/3. Hääletamine on avalik. Juhatuse valimisel viiakse läbi salajane kirjalik hääletus, kus igal üldkogul osalejal on niipalju

hääli, kui valitavate liikmete arvu ruutjuur. Kui ruutjuur pole täisarv, siis taandatakse valija häälte arv väiksemaks täisarvuks.

4. peatükk JUHATUS

4.1. Ühenduse tegevust korraldab juhatus, millel on 3 kuni 9 liiget, kes valitakse ametisse tähtajaga kaks aastat. Juhatuse liikmete kandidatuur tuleb üles seada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt 2 tööpäeva enne üldkogu kuupäeva.

4.2. Juhatuse liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust ja kuni 2 aseesimeest, kelle volituste sisu määratakse juhatuse otsusega.

4.3. Juhatusel on õigus kooskõlas ühenduse põhikirja ja manifestiga võtta vastu otsuseid küsimustes, mis ei ole antud ühegi teise organi pädevusse. Juhatus annab oma tegevusest regulaarselt ülevaate ühingu e-posti listis ja vastab liikmete küsimustele üldkogu koosolekul.

5. peatükk MAJANDUSTEGEVUS ja REVISJON

5.1. Ühendus on Isamaa erakonna sisemine struktuuriüksus ning ei oma iseseisvat majandustegevust.

5.2. Juhul, kui ühendus asub teostama erakonna sees majandustehinguid autonoomselt, määrab üldkogu ametisse revisjonikomisjoni, kuhu kuulub 1 kuni 5 liiget. Revisjonikomisjoni töökorra määrab kindlaks üldkoosolek.

6. peatükk LÕPETAMINE

6.1. Ühendus lõpetatakse üldkogu otsusega