Isamaa ehitab vaba ja kaitstud Eestit, mis on osa Lääne kultuuriruumist ja kestab igavesti. Me soovime Eestit, kus peredes kasvab palju lapsi, kes räägivad eesti keelt. Me soovime Eestit, kus kõigil on võimalused eneseteostuseks. Me usume, et turumajandus, aus konkurents ja madalad maksud annavad võimaluse pingutada enda ja oma lähedaste parema elu nimel.
Me usume Eestisse, kus igaühe heaolu sõltub kõigepealt tema enda panusest ja pingutustest ja kus inimesed käituvad peremeestena oma maal. Me usume, et abivajajatele tuleb luua võimalused väärikalt toime tulla ja panustada võimalust mööda ühiskonna arengusse. Me usume, et kui kasvab majandus, saame panustada rohkem ka hariduse, teaduse ja kultuuri arengusse ja tagada inimestele parema arstiabi.
Me oleme vastu poliitikute sekkumisele kohtute töösse ja kõigile katsetele piirata sõna- ja mõttevabadust. Me usume Eestisse, kus hoitakse loodust ja tervist ja kus me ulatame käe ka abivajajatele. Me ei soovi riiki, kes on kodanikele lapsehoidjaks ja oleme vastu läbimõtlemata sotsiaalsetele eksperimentidele.
Isamaa on neist põhimõtetest lähtunud 25 aastat ja see on tagatis, et me teeme seda ka tulevikus. Seepärast on Isamaa ka neil valimistel mõistlik ja kindel valik.
ISAMAA ON IGAVENE!
ISAMAA 2019. AASTA RIIGIKOGU VALIMISTE PROGRAMMI TÄISTEKSTI LEIATE SIIT
Isamaa on otsustes vaba
Eesti sundpensioni fondide tootlus on kogu maailmas kõige viletsamate seas. Vaata ja võrdle kuidas tahad – lühiajalist või pikaajalist, reaalset või nominaalset tootlust. Kui tavaliselt räägivad fondihaldurid, et mida kauem investeerid, seda suuremat tulu saad, siis Eesti teise samba pensionifondides on üldjuhul vastupidi: mida kauem ja rohkem investeerid, seda rohkem kaotad.
Isamaa arvab, et igaühel endal peab olema õigus otsustada, mida oma rahaga teha ja kuidas oma sääste investeerida.
Eesti pensionifondide viimase 15 aasta reaaltootluse number algab miinusmärgiga. See on -0,2 protsenti aastas. Viimase 10 aasta reaaltootlus on veelgi hullem, -1,3 protsenti aastas. Sellega on Eesti maailmas tagantpoolt teisel kohal.
Sundfondide toetajad õigustavad seda väitega, et isegi kui osa raha hävib, jääb inimesele siiski vanaduspõlveks ka natuke alles. Muidu poleks tal üldse midagi. Niisugune mõtteviis lähtub eeldusest, et inimene on rumal, vastutustundetu ja lühinägelik, aga riik on tark ja ettenägelik.
Tegelikult võetakse just sundpensioniga inimeselt igasugune vastutus oma tuleviku eest. Inimesel pole võimalik otsustada isegi seda, kas liituda pensionifondiga. Kõik otsused teeb tema eest riik. Riik kohustab kulutama, aga ei vastuta tulemuse eest.
Isamaa mõtteviis on risti vastupidine. Kogu teise pensionisambasse pandud raha kuulub pensionikogujale. Igaühel endal peab olema õigus otsustada, mida oma rahaga teha ja kuidas oma sääste investeerida.
Isamaa on eestikeelne
Isamaa tagab õiguse eestikeelsele õppele igal haridusastmel. Selleks alustame samm-sammult eestikeelsele haridusele üleminekut, toetades eestikeelset õpet lasteaedades ja venekeelsetes koolides.
Kõrgkoolide rahastamisel eelistame eestikeelseid õppekavu ja piirame võõrkeelsete õppekavade ristsubsideerimist ja doteerimist. Soovime, et Eestisse pikaajaliselt tulevad välisõppejõud omandaksid eesti keele. Ka doktoritööd tuleb kirjutada eesti keeles või tõlkida eesti keelde.
Eesti riik on sündinud vajadusest hoida eesti keelt ja kultuuri. Keel ja kultuur on meie olemuse tuum, riik aga seda kaitsev koorik. Selleks, et koor ei mõraneks ja tuum ei häviks, on vaja mõlemat.
Eesti keele oskus ei saa olla tinglik. Eesti haridussüsteemil on konkreetne kohustus – tagada riigikeele oskus ja ühtne haridusruum. On oluline, et iga laps ja lapsevanem tunneks, et eesti kool on see koht, mis aitab olla osaline eesti ühiskonnas. Selleks läheme üle eestikeelsele haridusruumile, seades eesmärgiks iga lapse heaolu.
Üleminek peab algama madalaimast astmest ning seetõttu alustame üleminekut eestikeelsele õppele lasteaedadest. Paralleelselt selle protsessiga korraldame ümber eestikeelse põhihariduse, et see oleks sobiv ka muu kodukeelega õpilastele.
Õpetajate taha meie reform ei jää. Eestikeelsele õppele minekuks tuleb panustada laiaulatuslikult tugiõppesse ja abiõpetajatesse. Eesti ühiskonna jaoks on põhimõtteliselt vajalik koondada keeleõpe ühte kohta – Haridus- ja Teadusministeeriumi alluvusse. Täna on keeleõpe jaotatud erinevate ministeeriumite vahel.
Isamaa on kaitstud
2019. aasta eelarves investeerime Eesti kaitsmisesse rohkem kui kunagi varem aga kaitsevõimet ei saa arendada lihtsalt aastakaupa. Tehnika ostmine ja väljaõpe on pikaajaliselt planeeritavad kulutused. Sellepärast soovib Isamaa suurendada kaitsekulutusi 2,5%-ni sisemajanduse kogutoodangust.
Isamaa:
•Lähtub Eesti välispoliitika ja kaitsepoliitika elluviimisel Eesti rahvuslikest huvidest.
•Teeb rahvusvahelist koostööd Eesti huvide kaitsmisel.
•Tõstab kaitsekulutusi 2,5%-ni SKP-st.
Isamaa võttis välis- ja kaitsepoliitilise kursi läände kohe pärast taasiseseisvumist. Mart Laari esimeses valitsuses olime seda tehes väga veendunud ja järjekindlad, sest üksiolemist ei saanud me sellises geopoliitilises asukohas endale enam lubada.
90-ndate algul paika pandud kurss, mis tipnes Euroopa Liidu ja NATO liikmelisusega 2004. aastal, on jäänud muutumatuks. Isolatsionistlikuks poliitikaks ei ole Eestil võimalust ja Venemaa käitumine on näidanud meie poolt seatud poliitilise kursi õigsust. Venemaa sõjalise agressiivsuse kasv alates Gruusiast ja lõpetades Ukrainaga füüsiliselt, aga toimudes ka küberruumis ja väljendudes hübriidsetes ohtudes, on jätkuv ega näi raugevat.
Me ei saa jääda loorberitele puhkama ja peame Eesti kaitsevõimet edasi arendama. Nii nagu peame pingutama NATO ja liitlaste suunal peame Eesti kaitsmiseks arendama edasi ka enda iseseisvat kaitsevõimet. Isegi senise taseme hoidmine on pikas vaates kulukam, sest inimesi tuleb hoida ja tehnikat remontida.
Isamaa on lasterikas
Isamaa kõige olulisem ülesanne on seista eesti pere eest – Eestit ei ole eesti pereta.
Isamaa:
•Tõstab täiendava maksuvaba tulu lastelt 600 euroni kuus 3 lapsega pere kohta ning rakendab maksuvaba tulu juba esimesest lapsest. See tähendab, et esimese lapse maksuvaba tulu oleks 100 eurot, teise lapse kohta 200 eurot ja iga järgmise lapse maksuvaba tulu oleks 300 eurot.
•Tagab lastetoetuste kasvu vastavuse elukallidusele.
•Rakendab ellu maailma paindlikuma vanemapuhkuste- ja hüvitiste süsteemi.
Oleme astunud olulisi samme, et rahvastiku püsimine ja kasv oleks võimalik sisserändeta. Me peame neid astuma seni, kuni me saame tõdeda – isamaa on lasterikas. See on eesmärk.
Juba 1992. aastal nägi Isamaa oma tegevuse eesmärgina Eesti rahvuse kestmajäämist. 1999. aasta koalitsioonilepingus kehtestasime emapalga lapsehooldustasuna, 2002. aastal jõudis Tartus Isamaa programmi Aino Järvsoo algatus “Igale lapsele 1000 krooni”, 2003. aastal jõustas minister Marko Pomerants vanemahüvitise (emapalga), 2008. aastal jõudis Eesti peredeni lasterikaste perede kodutoetus ning 2013. aastal jõustus vanemapension.
Eesti pere ideaal peab olema ema, isa ja kolm last või enam. Et selleni jõuda, viisime ellu lasterikka pere toetuse: alates 1. juulist 2017 on kolme ja enama lapsega pere toetus 300 eurot kuus. Kolmandate laste sündide arv on minemas tõusuteed. Seda näitab statistika.
Lastega pered on meie olemasolu, vabaduse ja heaolu võtmeküsimus ja seetõttu tuleb läbi kaaluda kõik võimalused, kuidas saame lisaks rahalisele toetusele, aidata noori perekondi ka laste kasvatamisel.
Mitterahalistest meetmetest siiski üksi ei piisa. Oleme veendunud, et parim kasvukeskkond lapsele on majanduslikult ja sotsiaalselt toimetulev pere. Selleks seame tulumaksu sõltuvusse laste arvust peres. Iga lapsega saab olema seotud tulumaksuvaba miinimum.
Isamaa on ettevõtlik
Isamaa majanduspoliitika nurgakiviks on vaba turumajandus, mis põhineb ettevõtlikkusel, eraomandil, ausal konkurentsil, stabiilsel rahal, madalatel maksudel ning minimaalsel riiklikul reguleerimisel.
Isamaa:
•Kindlustab maksurahu. Me ei tõsta makse ega kehtesta uusi makse.
•Seisab ülereguleerimise vastu. Selleks jätkame 0-bürokraatia programmi ja vähendame avaliku sektori töötajate arvu.
•Hoiab riigieelarve tasakaalus.
Isamaa majanduspoliitika nurgakiviks on vaba turumajandus, mis põhineb ettevõtlikkusel, eraomandil, ausal konkurentsil, stabiilsel rahal, madalatel maksudel ning minimaalsel riiklikul reguleerimisel. Edukas majandus toetub innovaatilistele ja teaduspõhistele tehnoloogilistele lahendustele.
Eesti ei ole enam odava tööjõuga maa ning meie tööturul jääb vähemaks töökäsi, sest töötamist alustavad põlvkonnad on varasemast väiksemad. Isamaa on seisukohal, et meie majanduse edasine areng saab tugineda iga töötaja kohta suurema lisandväärtuse loomisel, mitte immigratsiooni toel odavate töökohtade loomisel või hoidmisel.
Selleks vajame me efektiivselt ja etteaimatavalt töötavat riiki ning uusi investeeringuid haridusse, teadusesse, tehnoloogiasse ja tootmisesse. Nii kasvab meie majandus ja inimeste elatustase ilma, et seataks ohtu Eestile omase loodus- ja kultuurikeskkonna säilimist.