Eesti julgeolekuolukord jõudis uude reaalsusesse 2022. aasta veebruaris, kui Venemaa alustas täiemahulist vallutussõda Ukraina vastu. Varasemad agressioonid Georgias ja Ukrainas ning hiljutised hübriidrünnakud Poola ja Leedu suunal on märk aina kasvavast ohust. Euroopa rahvaid ohustab ka massiline sisseränne Lähis-Idast ja Aafrika riikidest, rääkimata globaliseerumisega kaasnevatest ohtudest kõikidele väikerahvustele üle maailma.

Eesti tugevus on liitlassuhted. Kuulumine NATO-sse ja Euroopa Liitu aitab meil seista vastu agressioonidele. Esmase kaitse tagamise kohustus lasub siiski Eesti riigil endal. Me vastutame ise oma julgeoleku eest ja peame olema suutelised tagama nii efektiivse heidutuse ja piirivalve kui ka ebaseadusliku rände ennetamise ja sellega võitlemise.

Eesti Vabariik peab investeerima kaitsevõimesse sõna otseses mõttes nii palju kui vaja. Suurendada tuleb investeeringuid laiapindsesse riigikaitsesse (sh elanikkonnakaitse, Kaitseliit, kaitsetahe). Laiapindse riigikaitse osaks on noorte vaba aja sisustamine eestlust ja kaitsetahet kasvatavas vormis.

Isamaa:
• suurendab kaitsekulutusi eesmärgiga viia riigi kaitsevõimekus vastavusse julgeolekukeskkonnaga,
• suurendab kulutusi elanikkonnakaitsele ja laiapindsele riigikaitsele,
• kehtestab Eestis elavatele või siia elama asuvatele agressorriik Venemaa kodanikele lojaalsusdeklaratsiooni kohustuse, millega isik kinnitab oma hukkamõistu Venemaa agressioonisõjale; lojaalsusdeklaratsiooniga mitte ühinenud isikute elamisload kuuluvad tühistamisele,
• piirab Eestis kinnisvara omamist terroristlike riikide, sh Venemaa, kodanikel ja ettevõtetel,
• tühistab Eesti suhtes vaenulike riikide kodanike õiguse hääletada Eesti kohalike omavalitsuste volikogude valimistel.