Rahvusesse kasvamine saab alguse perekonnas. Laps sünnib perekonda ning omandab kasvades keele, väärtused ja tavad. Sama leiab aset lapsendamisel. Üleskasvamise käigus kogetu paneb aluse lapse rahvuslikule ja kultuurilisele identiteedile.

Selleks, et eestlaste arvukus pöörduks taas tõusule, on esmatähtis, et meie peredes sünniks ja kasvaks palju lapsi. Lasterikkus toetub püsivale ja õnnelikule paarisuhtele, perede majanduslikule kindlustundele ja lastega peredele suunatud avalike teenuste kättesaadavusele.

Riigil tuleb praegusest oluliselt rohkem panustada paarisuhete loomise ja hoidmise ning vanemahariduse programmidesse. Suhte kvaliteet on lasterikkuse vältimatu eeldus. Lapsevanemate ja positiivse kasvatuspraktika toetamine on üks paremaid viise ennetada hilisemaid tervishoiu-, lastekaitse, hoolekande- ja kriminaalsüsteemi ning tööhõive ja majandussektori probleeme.

Lastega peredele suunatud toetusmeetmed vajavad pidevat ajakohastamist. Ükski laps ei tohi jääda Eestis sündimata majanduslikel põhjustel. Samuti on riigi ülesanne tagada lastega peredele kodulähedased teenused, asjatundlik abi ning lapsevanemate sotsiaalne kaitse.

Isamaa:
• kehtestab tulumaksuvaba miinimumi 5000 eurot aastas iga alaealise lapse eest,
• annab abikaasadele õiguse esitada ühine tuludeklaratsioon,
• parandab õnneliku paarisuhte loomise ja hoidmise ning vanemahariduse programmide kättesaadavust, suurendades nende rahastuse 2 000 000 euroni aastas,
• võrdsustab lapsetoetused, suurendades esimese ja teise lapse toetuse 100 eurole,
• parandab eluruumide kättesaadavust nelja ja enama lapsega peredele; toetab neljanda või enama lapse sündimisel perre investeeringut eluasemesse kuni 75 000 euro ulatuses pere kohta,
• tagab vanemapuhkuselt tööle naasnud lapsevanemale lapse haigestumisel hooldushüvitise tema keskmise palga väärtuses,
• vabastab abielu sõlmimise riigilõivust,
• tõstab elatisabi ülempiiri, mida riik maksab lapsele, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust, 200 eurole kuus.