HARIDUS
Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks läbi aegade tuleb riigil investeerida haridusse
HARIDUS
Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks läbi aegade tuleb riigil investeerida haridusse
Riigikogu valimiste programmi lähtealused:
- Õpetaja töötasu alamäära tõstmine võrdseks Eesti keskmise palgaga ja õpetaja keskmise töötasu viimine 125 %-ni Eesti keskmisest palgast*
- Kõrgkooli professori palgamäära tõstmine 4-kordse, kaasprofessoril 3-kordse ja doktorikraadiga lektoril 2-kordse Eesti keskmise palgani.
- Õpetajakoolituse täiendav finantseerimine.
* – õpetaja palga tõstmiseks on haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas (Isamaa) teinud ettepaneku juba käesoleval 2023. aasta riigieelarve läbirääkimistel.
Toetavad tegevused:
- Eestlust ning eesti keele kasutamist igas eluvaldkonnas väärtustavate teadmiste, oskuste ja hoiakute kujundamine ühiskonnas.
- Individuaalse karjäärinõustamise parendamine üldhariduskoolides.
Keele, kultuuri, väärtuste ja hoiakute omandamine saab alguse perekonnas. Üheskoos moodustavad need rahvusidentiteedi aluse. Lapse kasvades hakkavad isiksuse kujunemist järkjärgult mõjutama tegurid väljastpoolt perekonda: lasteaed, kool, huvitegevused, sõpruskond, meedia ja avalik ruum. Haridussüsteemi roll on luua eeldus eesti keele kasutamiseks kõikidel elualadel ja seeläbi ka selle kestmiseks kultuurkeelena. Inimese isiklike eelduste parimal viisil rakendamiseks võimaluste loomine on haridussüsteemi teine põhiülesanne.
Eestluse elujõulisus toetub kõrge ettevalmistustasemega ja väärikalt tasustatud õpetajaskonnale, rahvusteadustele, eestikeelsele kõrgharidusele ning kaasaegsele, inimest väärtustavale haridussüsteemile. Haritud ning oma annetele ja ettevalmistusele vastavale tööle keskendunud rahvas on majandusarengu käimapanev jõud.
Isamaa keskendub haridusvaldkonna arengule, et tugevdada rahvustunnet ja inimeste eneseteostusvõimalusi ning kasvatada eestlust ja ühiskonna jõukust.
Kinnitatud erakonna volikogu otsusega 2. aprillil 2022.
Sajandite investeering
Eestluse elujõulisus toetub lastele, eestikeelsele haridusele ja riigikaitsele ning meie inimeste lootusele, mis, erinevalt hirmust, on edasiviiv jõud. Kui Eesti rahvaarv kasvab, inimesed on haritud, hoitud ja motiveeritud, võidab sellest nii iga Eesti inimene kui ka riik tervikuna.
Isamaa programm 2023. aasta riigikogu valimisteks on suunatud rahvusliku õitsengu ellukutsumisele ning kvalitatiivse muutuse kaasatoomisele. Eestlaste arvukuse kasvamine, hea eestikeelne haridus ja kaitstud riik on vältimatuks eelduseks majandusarengule ja jõukuse kasvule ühiskonnas.
Edasiminek sündimuses, hariduse kvaliteedis ja riiklikus julgeolekus peab olema ühiskonnas selgelt tajutav. Eelduseks on julgus investeerida eestluse elujõulisusesse.
Täiendavalt tänasele riigieelarvele suunab Isamaa käesoleva progammi raames perede, haridus- ja kaitsevaldkonda lisarahastuse 1 000 000 000 (üks miljard) eurot aastas järgmise kümne aasta keskmisena. Programmi algusaastatel on eraldis keskmisest kõrgem erakorraliste kaitseinvesteeringute tõttu.
Investeeringu katteallikna aktsepteerib Isamaa riigi võlakoormuse suurendamist. Isamaa rõhutab, et riigi jooksvate kulude katmine laenu arvel ei ole mõistlik. Sündimusse, haridusse ja kaitsevõimesse suunatud väljaminekud on investeeringud eesti majanduse edusse ja rahvuse püsimajäämisesse.
Maastrichti kriteeriumid seavad valitsussektori võlakoormuse ülempiiriks 60 % SKT- st. Eesti võlakoormus on lubatavast maksimumist neli korda madalam. Seejuures läheneb eurotsooni riikide keskmine võlakoormus juba 100 %-le SKT-st. Eesti on üks Euroopa madalama võlakoormusega riike. Madal laenukoormus on pärssinud Eesti majanduse ja seeläbi kogu ühiskonna arengut. Makromajanduslikud näitajad toetavad tugevalt riigile vajalike investeeringute tegemist võlakoormuse suurendamise arvel.