RIIGIKAITSE
Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks läbi aegade tuleb riigil investeerida kaitsevõimesse
RIIGIKAITSE
Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks läbi aegade tuleb riigil investeerida kaitsevõimesse
Riigikogu valimiste programmi lähtealused:
- Erakorraliste kaitseinvesteeringute tegemine, tagamaks seni rahastamata kaitsevõimekuse kiirkorras väljaarendamise
- Eesti-Vene kontrolljoone füüsiliste kaitserajatiste kiire väljaehitamine
- Kaitsevõimekuse arendamine merel, piiriveekogudel ja õhuruumis
- Kodanikukaitse võimekuse arendamine sh. elanikkonna vajadusi katva varjendite võrgustiku loomine
Investeeringud tuleb teha sõltumata maksumusest, välistamata kaitsekulutuste tõstmist vajadusel ka kõrgemale kui 3 % SKT-st.
Toetavad tegevused: - Riigikaitsealaste teadmiste, oskuste ja hoiakute arendamine Kaitseressursside Ameti, Kaitseliidu ja haridusvaldkonna koostöös, sh:
- kohustusliku riigikaitseõpetuse juurutamine ning vajaliku väljaõppe ja kogemustega riigikaitse õpetajate koolituse rahastamine
- omariikluse ja riigikaitse teemalise selgitustööd toetamine elanikkonna hulgas ning kodanikuõpetuse raamaes enesekaitse ja kodanikukaitse oskuste levitamine
- Seadusandluse korrastamine piiril tabatud ebaseaduslike piiriületajate koheseks tagasisaatmiseks.
Rahvuse püsimise lahutamatuks osaks on riiklik julgeolek, mis tagab eesti rahva vaba eneseteostuse vabas Eestis. Julgeolek hõlmab Eesti sõjalist võimet oma riiki kaitsta ning vabadust vaimus: eestlust ja omariiklust toetavaid hoiakuid. Kuulumine NATOsse ja Euroopa Liitu on meie julgeoleku tagatis. Esmase kaitse agressioonide vastu peab tagamise Eesti riik ise, mis paneb meile kohustuse arendada riigikaitset ja piirivalvet ning võidelda ebaseadusliku sisserändega.
Riiklikule julgeolekule toetub eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Käimasoleva Ukraina Vabadussõja kontekstis on kaitsevaldkond eriti aktuaalne. Isamaa keskendub riigivalitsemises toimiva NATO kollektiivsekaitse arendamisele koostöös liitlastega, eelhoiatuse tugevdamisele ning sõjalise riigikaitse ja sisejulgeoleku valdkonna arendamisele, et meie ühiskond oleks igakülgselt hoitud.
Kinnitatud erakonna volikogu otsusega 2. aprillil 2022.
Sajandite investeering
Eestluse elujõulisus toetub lastele, eestikeelsele haridusele ja riigikaitsele ning meie inimeste lootusele, mis, erinevalt hirmust, on edasiviiv jõud. Kui Eesti rahvaarv kasvab, inimesed on haritud, hoitud ja motiveeritud, võidab sellest nii iga Eesti inimene kui ka riik tervikuna.
Isamaa programm 2023. aasta riigikogu valimisteks on suunatud rahvusliku õitsengu ellukutsumisele ning kvalitatiivse muutuse kaasatoomisele. Eestlaste arvukuse kasvamine, hea eestikeelne haridus ja kaitstud riik on vältimatuks eelduseks majandusarengule ja jõukuse kasvule ühiskonnas.
Edasiminek sündimuses, hariduse kvaliteedis ja riiklikus julgeolekus peab olema ühiskonnas selgelt tajutav. Eelduseks on julgus investeerida eestluse elujõulisusesse.
Täiendavalt tänasele riigieelarvele suunab Isamaa käesoleva progammi raames perede, haridus- ja kaitsevaldkonda lisarahastuse 1 000 000 000 (üks miljard) eurot aastas järgmise kümne aasta keskmisena. Programmi algusaastatel on eraldis keskmisest kõrgem erakorraliste kaitseinvesteeringute tõttu.
Investeeringu katteallikna aktsepteerib Isamaa riigi võlakoormuse suurendamist. Isamaa rõhutab, et riigi jooksvate kulude katmine laenu arvel ei ole mõistlik. Sündimusse, haridusse ja kaitsevõimesse suunatud väljaminekud on investeeringud eesti majanduse edusse ja rahvuse püsimajäämisesse.
Maastrichti kriteeriumid seavad valitsussektori võlakoormuse ülempiiriks 60 % SKT- st. Eesti võlakoormus on lubatavast maksimumist neli korda madalam. Seejuures läheneb eurotsooni riikide keskmine võlakoormus juba 100 %-le SKT-st. Eesti on üks Euroopa madalama võlakoormusega riike. Madal laenukoormus on pärssinud Eesti majanduse ja seeläbi kogu ühiskonna arengut. Makromajanduslikud näitajad toetavad tugevalt riigile vajalike investeeringute tegemist võlakoormuse suurendamise arvel.